Ellu Saar ⟩ Mida tähendab täiskasvanuks saamine?

Akadeemik Ellu Saar. Foto: Reti Kokk

Kuidas noored sisenevad täiskasvanute maailma, on tegelikult lahti rääkimata, kirjutab akadeemik, Tallinna Ülikooli professor Ellu Saar.

Modernsetes ühiskondades seostatakse täiskasvanuellu lülitumist traditsiooniliselt viie olulise sündmusega: hariduse omandamine, tööle asumine, lahkumine vanematekodust, oma perekonna loomine (abielu või kooselu) ja esimese lapse sünd. Seejuures eeldatakse, et kõik noored peaksid need eluetapid läbima. Teadlased on seadnud taolise normatiivse lähenemise kahtluse alla. Tuntud eluteede uurija Glen Holl Elder märgib, et täiskasvanuellu lülitumise protsess on igas ühiskonnas reguleeritud kindlal ajaperioodil kehtinud sotsiaalsete normidega, mis defineerivad elusündmuste aja ja järgnevuse.

Euroopa Sotsiaaluuringu andmed näitavad, et Eestis seostatakse täiskasvanuks saamist eelkõige tööleasumisega. Soomes peetakse selliseks otsustavaks sündmuseks hoopis vanematekodust lahkumist, Lätis ja Venemaal esimese lapse sündi. Ka täiskasvanuks pidamise vanus erineb riigiti oluliselt. Eestis jäi see 2018. aasta andmeil naistel 20. eluaasta kanti ja meestel 22. eluaastasse. Teine sellega haakuv küsimus puudutab vanust, millal peetakse teatud sündmuse toimumist veel sobivaks – näiteks vanematekodust lahkumist. Eestis jääb see 27. eluaastasse, mis on pisut hilisem kui Põhjamaades, kuid selgelt varasem kui Lõuna-Euroopa riikides. Näiteks Itaalias leitakse, et vanematekodust lahkumise nn piiriga on 33. ja 34. eluaasta vahel.