:format(webp)/nginx/o/2024/02/07/15872399t1hc823.jpg)
- Vaid alla kümnendiku teadlastest usub, et Pariisi leppes võetud eesmärk on saavutatav.
- Enamik usub, et isegi kaks kraadi võrreldes tööstusrevolutsiooni eelse ajaga on ebarealistlik.
- Toiduturvalisus tähendab toidutootmise maksimaalset sõltumatust importsisenditest.
Tuntud teadusuudiste vahendaja, omamoodi Youtube'i staariks saanud Saksa teoreetiline füüsik Sabine Hossenfelder tegi hiljuti lühikese videoklipi pealkirjaga «Aeg võtta kliimamuutusi tõsiselt/realistlikult» (Time to Get Real about Climate Change), kirjutab Fookuse «Inimese ja looduse» toimetaja Mihkel Kunnus.
Ta viitab alustuseks The Guardianis mai alguses avaldatud uuringule, mille järgi vaid alla kümnendiku teadlastest usub, et Pariisi leppes võetud eesmärk – 1,5 kraadi soojenemist võrreldes tööstusrevolutsiooni eelse ajaga – on kuidagi saavutatav.
Enamik usub, et isegi kaks kraadi on ebarealistlik. Sabine Hossenfelderi sõnum on lihtne: kui probleem on tõsine – ja tema on kindlal seisukohal, et on – siis tuleb lõpetada igasuguste unistuste ja utopistlike plaanidega vehkimine (märksõna: ambitsioonikas väljakutse) ja teha võimalikult kiiresti seda, mida saab.
Seepärast ma isegi tunnustaks kliimaministeeriumi kainepilgulist taganemist Pariisi leppest. Olgu aga kohe öeldud, et sellega mu väheväärtuslik tunnustus suuresti piirdub, sest nn kliimakindla majanduse idee on sellest hoolimata korraga nii unistuslik kui keskkonnakahjulik. Roheliseks võõbatud tööstuspöördes demograafilise kollapsi veerel ja halli tsunami ootel pole midagi eriti realistlikku.
Nõudluse süvenev nõrgenemine on see, mis Euroopa majandust üha ägedamalt rõhub ning selle vastu ei aita mõni roheliseks võõbatud robotitega supertehas, mis kohaliku keskkonna veelgi ägedamalt puidukeemilisteks uuspelletiteks «väärindab». Toiduturvalisus tähendab toidutootmise maksimaalset sõltumatust importsisenditest, elusaid muldasid ja rikkumata veerežiime.
Ja kui juba mõlgutame ajaaknas, kus rohepööre on relevantne, see tähendab vähemalt paari aastakümne piires, siis ei pääse kuidagi demograafilisest mõõtmest ja sellest, et kogu arenenud maailmas käib võidu vananemine ning tegelikult võidab see, kes suudab veidi aeglasemalt hääbuda. See puudutab otseselt ka sõjalist julgeolekut, mis praegu peaks olema prioriteet. Tuleb lõpetada unistamine ning teha kohe, mida saab. Isegi kui maja juba ühest servast põleb, tuleb enne end kaitsta relv käes amokki jooksva hullu vastu, kellega seda sama servast põlevat maja jagatakse.