JUHTKIRI ⟩ Vene vesine käik

Päeva karikatuur 23.05.2024 Illustratsioon: Urmas Nemvalts

• Venemaa soovib ammuste huvialade tagasitulekut.
• Venemaa soovib ilma riske võtmata NATOt diskrediteerida.
• Venemaa hübriidsõja uus vaatus näeb välja meeleheitlik.

Venemaa on suutnud tekitada taas rahvusvahelist segadust, seekord Soome ja Leeduga merepiiri muutmise jutuga. Ehkki juba kolmapäeva hommikult teatas Interfax, et Venemaa ei kavatse territoriaalvete ja majandusvööndi laiust ega riigipiiri joont Läänemerel korrigeerida, jättis Venemaa kaitseministeeriumi kodulehe varasem teade mõningaid tõlgendusvõimalusi ning puudus ka muudatuste kaart.

Ilmselgelt on tegemist järjekordse Venemaa hübriidsõja ilminguga. Tähelepanu tuleks pöörata kaitseministeeriumi kodulehe avalduse lausele, et Venemaa hinnangul ei vasta 1985. aasta geograafilised koordinaadid, mis määravad Venemaa territoriaalmerd mõõtvaid lähtejooni, enam «täielikult praegusele geograafilisele olukorrale».

Sõnastust lugedes pole kuidagi võimalik välistada Venemaa territoriaalvete ühepoolset muutmist, kuid see pole esmatähtis. Esmatähis on meile ilmnev mõttemudel. Venemaa ei pea geograafilise olukorra muutmise all silmas mõistagi mitte mandrilavade liikumist, mis miljonite aastate jooksul looduslikud piiriobjektid paratamatult ümber kujundavad. Venemaa peab silmas geopoliitikat ning ammuste rahvusvaheliste mõjusfääride ja huvialade tagasitulekut; vähemasti niisugust nihet rahvusvaheliselt õiguselt mõjusfääride suunas ta sooviks. USA võib jätta endale Grenada, kui ta seda tõesti soovib, meie aga laiutame Balti merel – ärge üldse mõelgegi, et teie Läänemeri on NATO sisemeri.

Pole midagi paremat segadusest NATO merepiiridega, sest veele on piiri raske joonistada.

Niisuguses kontekstis on ülinaiivne nende ekspertide ja poliitikute seisukoht, kes väidavad, et Venemaa merepiiride muutmise jutt on rahvusvahelisi konventsioone arvestades võimatu ja absurdne. Kas rahvusvahelised lepingud, sealhulgas Brežnevi 1975. aastal allkirjastatud Helsingi lepped, mis välistasid Euroopa piiride vägivaldse muutmise, takistasid Venemaa sissetungi Ukrainasse? Ei, Venemaa on tegudega näidanud, et on naasnud 19. sajandi imperiaalsete põhimõtete juurde ning võtab sealt, kust saab.

Ent kui Krimm kukkus nagu küps ladvaõun, siis edasine võtmine on osutunud üha raskemaks. Hersonist, Odessast ja Zaporižžjast Putin enam väga ei räägi. Viimaste aastate märksõnad on olnud Bahmut, Avdijivka ja Vovtšansk. Madalseisu oleks suurepärane kompenseerida millegagi, mis võimaldaks NATOt diskrediteerida, kuid ei nõuaks ülearu suurt riski või sõjalist panustamist. Pole midagi paremat segadusest NATO merepiiridega, sest veele on piiri raske joonistada. Eks proovige mererannas vitsaga, kuidas see käib. Ja mida soomlased siis teevad? Kas hakkavad tõesti akvatooriumi mineerima või saadavad sõjalaevad välja?

Venemaa hübriidsõja uus vaatus näeb välja siiski pisut meeleheitlik. Eesti vastus saab olla lihtne: austame riikide territoriaalset terviklikkust ja lähtume Tartu rahust. Läti võiks luua Abrene taasintegreerimise ameti ning Jaapan saaks Venemaale saata taas noodi, et okupatsioon Kuriili saartel võiks lõppeda.