Ene Kallas ⟩ Tasakaalukalt rohelisest jalgrattast

Eesti jalgrattamuuseum Väätsal Foto: Kuido Saarpuu

Enesele üllatuseks sattusin laupäeva õhtul muusemiöhe, Väätsale, jalgrattamuuseumi. Kui arvestada seda, et päev varem sättisin oma kakskümmend aastat noort jalgratast suvevalmis, oli see ühtaegu nii sobiv kui ka natuke irooniline, kirjutab Postimehe toimetaja Ene Kallas.

Ja kui mõelda sellele, et Tallinna tahetakse vägisi suruda jalgrattalinna staatusesse, arvestades mitmesuguseid arenguid, oli see isegi veidi mõtlemapanev. Jalgratas ise võib ju olla igiroheline sõiduvahend, aga kui võtta arvesse see, kuidas kodanikke sunnitakse jalgratastega arvestama, muutub see ilus roheline värv mürgiks või sogaseks. Nagu siis, kui eri värve kokku segada ja ignoreerida värviõpetuse põhitõdesid. Sest niipea kui tasakaal läheb paigast, muutub ka kõige kirkam värv ebamääraseks pruunjashalliks tooniks. Roheline ei ole erand. 

Ainult üks näide. Tipptunnil peatub kakskümmend autot, et lasta üks jalgrattur läbi, ja niipea kui ta on möödas, annavad kõik need kakskümmend autot gaasi, et minema saada. Do the math?