JUHTKIRI ⟩ Kahtlasevõitu diil

Päeva karikatuur. Illustratsioon: Urmas Nemvalts

• Poliitikute diilid ei jäta muljet ausast asjaajamisest.
• Tarmo Tamme selgitused ei ole olnud adekvaatsed.
• Suurehitiste rajamiseks on praegu vale aeg.

Loodusmaja ehitust, mille kohta Eesti juhtpoliitikud omavahel diile teevad ja korralikku raha saavad, ei saa nimetada muud moodi kui korruptsiooniks. Omaette küsimus on, kas me praegu, sisuliselt sõjaajal vajame projekte, mis ei ole vältimatult vajalikud meie edasikestmiseks.

Postimees kirjutab, kuidas Eesti 200 poliitik, riigikogu keskkonnakomisjoni endine juht Tarmo Tamm tegi promotööd, mis aitas kaasa loodusmaja puidulahenduseks tellimuse saamisele. Tammele kuulub osalus loodusmaja ehitavas ettevõttes OÜ Peetri Puit. Plaani järgi teeb Tamme osalusega ettevõte loodusmaja ehitamisel suurema osa ja Tammele terendab projektist mõnisada tuhat eurot.

Tallinna Noblessneri piirkonda planeeritav loodusmaja on mõeldud asendama Tallinna vanalinnas asuvat Loodusmuuseumi, mis on vanades ruumides ja vajab ekspositsiooni jaoks lisapinda. Lisaks Loodusmuuseumile hakkaksid uue maja ruume kasutama keskkonnaamet, keskkonnaagentuur, keskkonnainvesteeringute keskus, loodav maa- ja ruumi ühendamet (MARU), KEMIT jt asutused. Uus maja peaks uksed avama 2027. aastal.

Rahuajal ei tohiks kellelgi olla vastuväiteid uue loodusmaja rajamisele. Eesti on end maailmas reklaaminud looduslähedase riigina, kes teostab rohepööret. Viimaseks, aga ka loodusläheduseks, on vaja haritud rahvast ja kahtlemata loodusmaja sellist haridust pakuks.

See, et koalitsioonipoliitikud teevad täiesti teadlikult diile omavahel, ei jäta muljet ausast asjaajamisest.

Ometi on komistuskiviks asjaolu, kuidas loodusmaja ehituseni jõuti. See, et koalitsioonipoliitikud teevad täiesti teadlikult diile omavahel, ei jäta muljet ausast asjaajamisest. See võib tunduda klišeena, aga tegemist on ikkagi maksumaksja raha kasutamisega. Tamme jutt, et temal polnud projektis huvide konflikti, ei ole adekvaatne selgitus.

Ei päde ka argument, nagu saaks Eestis loodusmaja ehitamisega hakkama vaid Tamme osalusega firma. Igaks juhuks tuleb meenutada, et Eesti on osa Euroopa Liidu siseturust ja seega saaks pakkumisi teha ka väljaspool Eestit. Säärane võimalus vähendab ka korruptsiooni, mille võimalus praegu ikka väga tugevalt õhus on.

Teine, laiem küsimus on, kas praegu on just õige aeg minna edasi suurehitistega, kui riigieelarve on viimseni pingul sõja tõttu Ukrainas ja Eesti peab endale ostma täiendatavat relvastust. Pluss muidugi Ukraina abistamine, mis teenib samuti Eesti julgeolekuhuve.

Meenutagem ka kultuuriminister Heidy Purga (RE) plaani rahastada ERRi uue telemaja ehitamist kultuurikapitalist 62 miljoni euroga. Võib-olla saaks sedagi raha paremini kasutada. Kärbete võimalusi paistab olevat, kuid keegi ei taha oma ministeeriumi rahakotist loobuda.

Kaitseväe juhataja Martin Herem on rääkinud sellest, et kaitsekulud tuleks tõsta viie protsendini sisemajanduse kogutoodangust. Herem ei võta seda numbrit laest – meie julgeolek nõuab järelikult sellist raha. Ent säärased kulutused tulevad paratamatult millegi arvelt ja võib-olla oleks meie poliitikuil viimane aeg aru saada, et ehkki de facto on rahu, elame sisuliselt sõja ajal.