Margit Rüütelmann ⟩ Vajame ringmajandustööstust, et jäätmetega midagi asjalikku teha

Margit Rüütelmann Foto: Erakogu

Jäätmereformi on väga vaja, kuid mitte plaanitud kujul, kirjutab Eesti Ringmajandusettevõtete Liidu tegevjuht Margit Rüütelmann.

Jäätmereform on oodatud ja väga vajalik muudatus – selleks, et saaksime tõesti lineaarselt mudelilt üle minna ringmajandusele, on vaja regulatsioone, mis ka ringmajandust soodustavad. Selleks on vaja, et majandusse kaasatavate loodusressursside vajadus oleks minimaalne ja põhjalikult läbimõeldud, loodav väärtus oleks pika kasutuseaga ning tekkivad jäätmed lihtsasti taas ringlusesse suunatavad. Teisisõnu: ahelas peavad osalema kõik osalised disainerist kuni materjali ringlussevõtu tehaseni. Kuigi oluline roll on justnimelt toodete disainil – kasutatavad materjalid ning valmistooted peaksid olema juba luues sellised, et neid on lihtne uuesti kasutada – on siiski ka viimane lüli ehk tehased vältimatud. Muutust on vaja üle terve väärtusahela.

Ka praegu kehtiva jäätmeseadusega on kehtestatud olmejäätmete ringlussevõtu sihtarvud ning kohalike omavalitsuste kohustused jäätmehoolduse korraldamisel. Riigi jäätmekava 2023–2028 rakenduskava järgi on «Eestis olemas piisav olmejäätmete korduskasutuseks ettevalmistamise ja ringlussevõtu võimekus ja seda toetav majanduslik raamistik». Samuti loodab riik, et «antud reform loob eeldused uute tööstuste ja investeeringute tekkeks». See kõlab väga kenasti, isegi uhkelt, kuid kahjuks ei vasta tõele. Lisaks paistab, et riik ka ei tea, missugune on tegelik seis. Sellest algab jäätmereformi väljatöötamiskavatsuse peamine probleem – pakutud lahendused on lõpuni läbi mõtlemata, puuduvad kaardistused, mõjude analüüsid, samuti pole isegi arutluseks välja pakutud alternatiivseid lahendusi (!), vaid läbivalt surutakse peale üht nägemust.