Tõnis Lukas ⟩ Reformierakondlased mõistavad ka ise, et soovimatus eesti keelt kaitsta on hukatuslik

Riigikogu liige Tõnis Lukas (Isamaa). Foto: Erik Prozes / Postimees

• Kehtiv keeleseadus on ajale jalgu jäänud.
• 80 000 töötajat ei oska üldse eesti keelt.
• Valitsus ei pea olukorda tõsiseks.

Isamaa pakutud keeleseaduse muutmisele ollakse vastu, sest valitsus tulevat juba 2025. aasta lõpuks välja oma eelnõuga, kirjutab riigikogu liige Tõnis Lukas (Isamaa).

Valitsuskoalitsioon hääletas aasta jooksul juba teist korda maha Isamaa keeleseaduse muutmise eelnõu, mis taganuks Eestis õiguse saada eestikeelset teenindust. Siiski, tundub, et jää on hakanud mõranema ja koalitsiooni ridades oli juba näha mässumeelsust.

Kehtiv keeleseadus on ajale jalgu jäänud. Eesti on muutunud sisserändemaaks ja sellega seoses on riiki just viimastel aastatel tulnud hulgaliselt inimesi, kes puutuvad Eestiga kokku alles esimest korda ja kellel keeleline ettevalmistus puudub või on nadi. Kuid nad on asunud tegevusse sektorites, kus me keeleoskust, eesti keele oskust eeldame. Eestis on 80 000 töötajat, kes ei oska üldse eesti keelt. Neist 20 000 ametikohtadel, mis eeldavad eesti keele korralikku oskust! Olukord on juba kontrolli alt väljunud!

Rahvusringhääling kirjutas ühest probleemsest sektorist alles eelmisel nädalal: «Tallinnas taksoga sõitjad satuvad sageli olukorda, kus taksojuhtide eesti keele oskus jätab soovida või on sootuks olematu ning ette tuleb juhte, kes ei ole suutelised ka inglise ega vene keeles infot vahetama.» (ERR 10.05.2024) Tegelikkuses näeme sarnaseid murekohti mujalgi teenindavas sektoris, eriti erinevatel äpipõhistel platvormidel.

Olukord nõuab kiiret tegutsemist, sest seaduseaugu ära kasutamist ei saa muuta uueks normaalsuseks, et sellega harjutaks. Teiseks tekib mingitel päris suurtel rahvahulkadel ettekujutus õigustatud ootusest – kui me oleme siin aastaid saanud eesti keelt oskamata, siis kuidas saab nüüd keeleoskust nõuda…

Kahjuks ei pea praegune valitsus olukorda sugugi tõsiseks: Isamaa pakutud keeleseaduse muutmisele ollakse vastu, sest valitsus tulevat juba 2025. aasta lõpuks välja oma eelnõuga… Sealt läheb aega, kuni ette teatamist vajavad sätted ka tegelikult kehtima hakkavad. Me oleme juba kaotanud üle aasta ja kaotame veel vähemalt kaks, enne kui see kusagil kabinettide sügavustes valmiv uus kord kehtima hakkab. Kokku vähemalt kolm aastat! Seda aega meil ei ole – just praegu toimub murrang, mille järel me eesti keele kasutatavuse hääbumist avalikus ruumis enam peatada ei saaks.

Ka selle Isamaa seaduseelnõu töötasid 2022. aastal välja Eesti tippeksperdid. Seda toetasid nii keeleamet kui ka keelenõukogu. Keeleamet, kes näeb tarbijate rahulolematust võõrkeelte pealetungiga igapäevaelus, soovib saada ruttu juurde volitusi valdkonna korrastamiseks. Hilisem reageerimine on palju raskem.

Selle viivitamisega läheb valitsus vastuollu mitte ainult eestlaste tahtega saada oma kodumaal eestikeelset teenindust, vaid ka enda saadikute meelsusega riigikogus. Parlamendi liikmetele oli antud käsk hoida parteidistsipliini ja hääletada eesti keele võimalusi kahjustades vastu oma südametunnistusele. Kuuekümne viiest koalitsioonisaadikust hääletas vaid 39! See on praeguse «teerullipoliitika» ajal erakordne leigus oma valitsuse seisukoha toetamisel. Ligi paarkümmend neist, sealhulgas tosin reformierakondlast, olid kohal, kuid ei hääletanud.

Seda segadust nägin ka keeleseaduse menetlusel kultuurikomisjonis, kus sugugi kõik koalitsioonisaadikud ei käitunud valitsuse näpunäidete kohaselt.

Isamaa eelnõu võib nimetada rahvusliku enesekindluse seaduseelnõuks. On täiesti selge, et me oleme kokku leppinud pidada põhiseaduse järgi sellist riiki, kus eesti keel domineerib. Seda peame ka näitama ja igasugused eesti keele rolli kahjustajate seadusest kõrvale hiilivate ettevõtete ja üksiküritajate jaoks nende seni kasutatud seaduseaugud kinni panema.

Kuidas motiveerida muu kodukeelega inimesi toetama eestikeelsele õppele üleminekut, kui näitame neile samal ajal, et Eestis saab vabalt hakkama eesti keelt oskamatagi?! See asi ei kannata oodata aastaid. Vaja on, et praegune valitsus lõpuks jalad kõhu alt välja võtaks ja Eesti eest seisaks.