JUHTKIRI ⟩ Valides julgeoleku, saame kliima pealekauba

Päeva karikatuur 18.05.2024 Foto: Urmas Nemvalts

• Noored kliimaaktivistid nimetavad uut kliimaseadust reetmiseks.
• Kristen Michal rõhutab, et seadus on tehtud tänaste teadmiste pealt.
• Raske oleks ministrile ette heita, et ta ei ole seadust rajanud unistustele.

Inimeste ohutaju on erinev. Ühtede jaoks kujutab endast kõige suuremat ohtu Metsküla kooli sulgemine, teiste jaoks Venemaa sõda Ukrainas ja kolmandate jaoks äsja esitletud kliimakindla majanduse seadus. Demokraatlikus ühiskonnas on see loomulik.

Kliimaministeeriumi ametnikud ütlevad, et sellisel määral pole mitte ühegi teise seaduse väljatöötamisse huvirühmi kaasatud. Ometi ei ole see vähendanud kliimaaktivistide ja looduskaitsjate pahameelt. Eriti etteheitvad on noored, kes nimetavad seadust reetmiseks, ja ütlevad, et süsinikuheite vähendamise koorem lükatakse tulevaste põlvede ehk nende õlule.

Kui kliimaministeerium põhjendab ambitsioonikamatest kliimaeesmärkidest taganemist ühiskonnale üle jõu käivate sotsiaal-majanduslike mõjudega, siis küsivad noored vastu, et kuidas jääb ülekuumenenud planeedi sotsiaal-majanduslike mõjudega? Kuidas kavatsetakse toime tulla olukorraga, kui Aafrika muutub elamiskõlbmatuks ja sajad miljonid lähevad liikvele?

Nendele küsimustele ei oska mitte keegi vastata ja kliimaministeerium on teadlikult hoidunud neile vastamast. Kliimaminister Kristen Michal rõhutab, et seadus on tehtud tänaste teadmiste pealt ja erinevalt paljudest teistest riikidest ei ole Eesti võtnud endale eesmärke, mis eeldavad tehnoloogiaid, mida veel olemas ei ole.

Iga elektrituulik ja iga päikesepatarei on investeering meie vabadusse ja ühtlasi investeering meie laste tulevikku. Me ei pea valima kliima või julgeoleku vahel.

Raske oleks ministrile ette heita, et ta ei ole seadust rajanud unistustele, teisalt on õige ka see, et kui me ei unista, siis mitte midagi ei muutu ja me jäämegi ühe koha peale tammuma.

Kuid selleks, et me üldse saaksime millestki unistada, tuleb meil kõigepealt kindlustada oma vabadus. Just see peaks olema meie esimene mure.

Kremlis unistatakse samuti ja kui Venemaa juhtkonnal õnnestuks ellu viia oma unistus, siis võiks Metsküla või ükskõik missuguse muu Eesti kooli igal hetkel sulgeda Venemaa rakett ja kliima soojenemise juttude peale kõlaks ainult homeeriline naer.

Seepärast tuleb esimeses järjekorras tegeleda sellega, et kaitsta oma vabadust. Kõik muu tuleb pealekauba. Viimased kaks aastat on seda suurepäraselt näidanud.

Euroopa ei jätnud Ukrainat üksinda, suutis ennast kokku võtta ja vabanes Venemaa nafta- ja gaasisõltuvusest. Me ei rahasta enam Venemaa sõjamajandust ja Gazprom sai esimest korda viimase 25 aasta jooksul kahjumit. Samal ajal kasvab Euroopasse paigaldatud päikesepaneelide maht 40 protsenti aastas ja päikesepaistelisel ajal saab Eestis elektrit peaaegu tasuta.

Kliimaaktivistid ja looduskaitsjad peavad mõistma, et kui me seda sõda ei võida, siis on ka kliimavõitlus kaotatud. Aga nõrga majandusega sõdu ei võideta.

Olgu pealegi ebapiisav, aga iga üksik elektrituulik ja iga päikesepatarei on investeering meie vabadusse ja ühtlasi investeering meie laste tulevikku. Me ei pea valima kliima või julgeoleku vahel – valides julgeoleku, saame kliima pealekauba.