Jaan Ross ⟩ Miks on lauldud tekstist keeruline aru saada?

Rahvusooper Estonia. Ooper «Aida» Onistari tennisehallis oktoobris 2004. Foto: Toomas Huik

Eesti teadlaste katsed näitavad, et tugevamast hääldusest on eelkõige kasu vaid siis, kui lauldakse kõlavas ruumis, näiteks kirikus või suures saalis, kirjutab  akadeemik ja Eesti muusika- ja teatriakadeemia emeriitprofessor Jaan Ross.

Enamik meist on kogenud, et lauldud tekstist on raskem aru saada kui tavalisest kõnest. Eesti muusika- ja teatriakadeemia ning Tallinna tehnikaülikooli teadlaste hiljutine uurimistöö heidab valgust ühele võimalikule põhjusele, miks see nii on. Töörühma juhtis Allan Vurma ja sinna kuulusid Tuuri Dede, Veeda Kala, Einar Meister, Lya Meister, Marju Raju ja Jaan Ross.

Keskendusime oma töös sulghäälikute ehk klusiilide kvaliteedi tuvastamisele lauldud tekstides. Püstitasime hüpoteesi, et ooperlikult valjul laulmisel muutuvad vokaalid võrreldes tavalise rääkimisega palju tugevamaks. Ehkki ka klusiilid /k/, /p/ ja /t/ intensiivistuvad laulmisel, jääb nende tugevnemine vokaalidega võrreldes tagasihoidlikumaks. Seetõttu on klusiile raskem tuvastada ja kannatab lauldava teksti arusaadavus. Teine meie oletus oli, et klusiili intensiivsem hääldamine laulmisel parandab selle tuvastatavust.