Oli mõneti ootamatu ajakirjanduse kaastundeavaldus opositsioonile, kui anti hinnanguid riigikogu otsusele lõpetada ühe eelnõu menetlemise juures 10 minutiliste vaheagade võtmine enne muudatusettepanekute hääletamist. Mida ja miks siis riigikogu enamus õigupoolest tegi?
TOOMAS KIVIMÄGI ⟩ Kaua sa küla narrid (5)
Tegemist on e-valimisi puudutava seaduseelnõuga. Kusjuures ei looda uut õigust, vaid riigikohtu soovitusel tõime rida alamaktides toodud regulatsioone seaduse tasandile. Pole kellelegi üllatus, et e-valimised on punane rätik EKRE-le, vaatamata sellele või just selle pärast, et viimastel riigikogu valimistel andis üle poole (51,1 protsenti) valimistel osalenud inimestest hääle elektrooniliselt. Siit pole ka uudis, et EKRE tegi nimetatud eelnõule, kasutades Martin Helme sõnu Postimehes, «...obstruktsioonilise koguse muudatusettepanekuid». Veelgi ohtlikum oli loo pealkiri: «Riigikohtus on vaja teha põhjalik kaadripuhastus», ent see, Eesti riiklust ja õiguskorda ohustav rünnak, jäi opositsiooni kaitsmise varju!?
E-valmiste eelnõule esitas EKRE 239 muudatusettepanekut, mis, nagu esitajad isegi tunnistasid, olid obstruktsioonilised. Seda mõistes ja riigikohtult saadud «mandaati» kasutades sidus juhtivkomisjon hulga muudatusettepanekuid kokku, ent printsiibina, soovides kaitsta riigikogu liikmete ootust muudatusettepanekute hääletamiseks täiskogus, saatis neist siiski saali 96.