JUHTKIRI ⟩ Voolab nafta, voolab ka veri

Päeva karikatuur. Illustratsioon: Urmas Nemvalts

• Euroopa Liit on hädas Venemaa varilaevastikuga.
• Lääne sanktsioonide mõju pole seni olnud piisav.
• Euroopa peab Venemaa vastu tegutsema ühtse blokina.

Eesti peab igati kaasa aitama Euroopa Liidu katsele kehtestada Venemaa suhtes uusi sanktsioone ja tõhustada vanu. Kremli sõjamasina hammasrataste vahele tuleb visata liiva.

Postimees kirjutab, kuidas Euroopa Liit kavatseb midagi tõsisemat ette võtta Venemaa varilaevastikuga. Viimane tähendab, et laev ei sõida otse Vene lipu all, kuid mida Venemaa kasutab oma huvides ja mis on võimaldanud Moskval sanktsioonidest kõrvale hiilida ja kasutada naftaekspordist saadavat raha Ukrainas sõdimiseks. Samuti on varilaevastik olnud üks põhjus, miks Vene nafta hinnalagi pole oodatult toiminud. 2022. aastal lepiti nafta hinnalaeks 60 dollarit barreli kohta, ehkki Eesti oodanuks 30–40 dollarit.

Ent juba hinnalae kehtestamisel kostis hääli, et sellest ei piisa Vene sõjamasina peatamiseks. Statistika on karm. Postimees kirjutas 6. mail, kuidas Venemaa nafta- ja gaasitulud kasvasid eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 79 protsenti, ulatudes kokku 32 miljardi dollarini. Aprilli lõpus näitas näiteks Financial Timesi tehtud analüüs, et Venemaal olevad lääne pangad maksid makse enam kui 800 miljoni euro eest, seda on neli korda rohkem, võrreldes sõjaeelse tasemega. Lisaks teatas riigi kontrollitud Sberbank hiljuti oma ajaloo suurimast kasumist ja dividendide väljamaksest – kaheksast miljardist USA dollarist.

Kreml on otsekui nutikas kurjam kuskil kriminaalromaanis, keda detektiivid ehk praegusel juhul lääs kuidagi ei suuda tabada.

On selge, et Venemaa ei alustanud Ukraina täiemahulist sõda majandusliku ettevalmistuseta. Ehkki Moskva lootis 2022. aastal Kiievi suunal kiiret edu, koguti sõjapidamiseks soliidne hulk raha. Ning Moskval on õnnestunud seda rahasummat sõja jooksul pidevalt kasvatada. Seda vaatamata Euroopa Liidu ja USA sanktsioonidele.

Lääne jutud Vene majanduse peatsest kokkukukkumisest pole vastanud tõele. 1917. aasta ei ole kordunud. Kui Venemaa on mänginud täispanustega, tehes diile Hiina, Iraani ja nn globaalse lõunaga, on Venemaast majanduslikult mitu korda võimsam lääs omavahel vaielnud ja pole käitunud ühtse blokina. Ei saa öelda, et sanktsioonid ei ole toiminud, kuid nende mõju pole olnud piisav.

Kreml on otsekui nutikas kurjam kuskil kriminaalromaanis, keda detektiivid ehk praegusel juhul lääs kuidagi ei suuda tabada. Kes suudab mõelda mitu käiku detektiividest rohkem ette.

Kremli sõjamasina edukas rahastamine tähendab seda, et Venemaa on saanud näiteks Harkivi suunal peale tungida. Samal ajal on analüüsid näidanud, et Ukraina droonirünnakud Venemaa naftatöötlustehastele on olnud lääne sanktsioonidest tõhusamad. Ehkki USA on manitsenud Ukrainat neid tehaseid mitte ründama.

Põhimõtteliselt võiksid kõik Venemaaga äri tegevad inimesed või firmad aru saada, et tegemist on vererahaga. Eesti diplomaadid peavad tegema kõik endast oleneva, et Euroopa Liit tegutseks Venemaa vastu ühtse blokina, tõstatades taas ka hinnalae teema. Siis on jutul Euroopa ühtsusest ka jumet.