MAREK STRANDBERG ⟩ Emadepäeva eksperiment rongis paljastas valusa tõe

Pärast kontserti sõidab Elroni rong Tartust Tallinnase ning peatub ka Jõgeval, Tamsalus, Tapal, Ülemistel, Kitsekülas ja Balti jaamas. Foto: Postimees / SILLE ANNUK

Teate, vahel juhtub nii, et loodus ise korraldab katse ja meie asi on lihtsalt vaadata. Seda nimetatakse loomulikuks eksperimendiks ja sellise asja eest on koguni 2021. aastal Nobeli preemia antud. Mõnikord läheb raskeks eksperimendi tulemusi tõlgendada, aga proovi võiks ikka teha, kirjutab teadus- ja tehnoloogiatoimetuse juhataja Marek Strandberg.

​Katse ise leidis aset emadepäeval, 12. mail. Kell üks päeval Tartust Tallinna poole liikuv rong oli pilgeni täis – osad inimesed ka seisid. Jõgeval astus rongi üsna kohe teist korda emaks saav naine koos oma paariaastase lapsega. Eelviimane vagun oli täis ja emadepäeva kangelane asus teele rongi etteotsa ja tuli sealt sama targalt tagasi: kohti polnud. Ses rongis on vast ligi paarsada istekoha, ja võib arvata, et kuna seisjaid oli ka, siis ütleme, et rongis oli nii 250 inimest. Läbilõige ühiskonnast.

See läbil​õige päädis sedapuhku sellega, et selles samas eelviimases vagunis oli täpselt kaks inimest – nojah, ega rohkem ei olnudki vaja – kes vaevusid sellele lapseootel emale ja ta paariaastasele lapsele kohad loovutama: üks naisüliõpilane ja üks naine. ​Aga kusagil valitakse aasta emasid. Tõsi, seda ei tehta Eesti Naisliidu teatel enam mitte üle-Eestiliselt, vaid ainult maakonniti, mis ju tähendab seda, et aasta emasid on nüüd siis 15 korda rohkem kui varasemalt. On selge, et rongis – vähemalt selles konkreetses – ei valitud ei aasta ema ega ema üldse – no kaks inimest valis. Kas me loomulik katse ütleb meile seda, et empaatiavõimelisi inimesi on ühiskonnas ühe protsendi kandis?