/nginx/o/2024/05/08/16057348t1h55a5.jpg)
Virtuaalses maailmas paralleelelu elamisel on omad head ja halvad küljed, kuid ennekõike nõuab see erakordselt head kohanemisvõimet, kirjutab filosoof ja Postimehe arvamustoimetaja Henri Zeigo.
Virtuaalses maailmas paralleelelu elamisel on omad head ja halvad küljed, kuid ennekõike nõuab see erakordselt head kohanemisvõimet, kirjutab filosoof ja Postimehe arvamustoimetaja Henri Zeigo.
Kujutlege olukorda, kus minu kräsupealine sõber Palo Altost palub mul panna ette virtuaalreaalsuseprillid ning teeb ettepaneku kohtuda Kariibi mere äärses baaris. Ise on ta selle keskkonna loonud. Baarilett asub rannaliival, riiulitel on palju väikseid värvilisi pudeleid, taamal laksuvad merelained. Sammun õige pisut lähemale ja mind tervitab mustanahaline rastapatsidega mehike. Üllatuseks on see minu sõbra avatar. Tal lihtsalt tekkis täna tahtmine ennast niimoodi disainida. Läheb ju teemaga hästi kokku.