Raul Eamets ⟩ Mida tähendab lobistamine Brüsselis?

Raul Eamets. Foto: Tairo Lutter

Lobistamine Brüsselis pole häbiasi, aga see on midagi muud kui semutsemine Eestis, kirjutab Bigbanki peaökonomist Raul Eamets.

Kui vaadata, mida eesti keele seletav sõnaraamat «lobitöö» (ingise keeles «lobby») kohta kirjutab, siis seal on märgitud, et lobitöö on «parlamendiliikmete vm. otsustajate mitteametlik mõjustamine kingituste, altkäemaksude jms. kaudu, lootes vastutasuks oma huvirühmale soodsaid otsuseid, kuluaaripoliitika». Altkäemaksu andmine on kahtlemata kuritegu. Kingituste puhul on asi keerulisem, mõnel pool pannakse kingitustele hinnalipik külge ja kriminaalseks muutub asi siis, kui summad lähevad liiga suureks.

Enamik lobitööst tehakse aga hoopis kohtumiste, läbirääkimiste, presentatsioonide, veenmiste ja sisuturunduse abil. Siin on asjakohane kasutada ka sellist väljendit nagu «nügimine». Sotsiaalteadustes tähendab see tegevusi, mis aitavad saavutada püstitatud eesmärki. Teisiti öeldes nügitakse inimest teatud otsuse suunas, millest ta ise ei pruugi arugi saada.