ENN LISTRA ⟩ «Faktid» on ohtlikud. Eriti kui seatakse kahtluse alla Eesti riigivõimu legitiimsus

Enn Listra, TalTechi emeriitprofessor. Foto: Erakogu

Faktid ja nende teadmine on päris kasulikud asjad, kui aega võtta ja nendega sõbraks saada. Tavaliselt me eeldame, et faktidena esitatu koosnebki faktidest. Kahjuks pole see alati nii ja manipulatsioon reitingutega ei ole lihtsalt rumalus, kirjutab TalTechi majandusteaduskonna dekaan Enn Listra (Ref).

Poliitikas on inimesi, kes ei lase end faktidest segada. Vahel juhtub, et inimene ei oska faktide olemasolu kahtlustadagi. Vahel oma asja ajades kasutatakse vaid «omi fakte». Ja vahel juhtub, et faktidena esitatakse väljamõeldisi või neid moonutatakse. Just sellised on umbusu tekitamiseks esitatud ja andmete manipuleerimisel põhinevad väited, nagu ei langeks riigikogu valimistulemused kokku küsitlustulemustega valimiste eel ja ümber.

Eesmärk ei pühenda abinõu ja selektiivne tõde ei ole tõde. Ometi on selektiivse tõe kasutamine muutunud nii sagedaks, et hiljuti ilmunud teadusartiklis analüüsiti, miks inimesed usuvad ja järgivad liidreid, kes fakte väänavad. Põhjuseks on see, et väärtuspõhiseid otsuseid tehes väärtusi järjestatakse ning erinevates olukordades inimeste väärtuste järjestused muutuvad. Lisaks mängivad oma rolli huvid.