JUHTKIRI ⟩ Korruptsioonile ei!

Päeva karikatuur. Illustratsioon: Urmas Nemvalts

• Ukrainlased peavad korruptsiooni riigile suurimaks ohuks.
• Selle likvideerimine on oluline, et pääseda Euroopa Liitu.
• Vähese korruptsiooniga Ukraina on ka Eesti huvides.

Ukrainal seisab pikk tee võitluses korruptsiooniga veel ees, kuid ukrainlased on oma valiku teinud ja soovivad korruptsioonist vabaneda, sillutades niiviisi teed lääne kogukonda.

Postimees kirjutab oma maailma rubriigis, et tervet Ukrainat hõlmanud avaliku arvamuse uuringu järgi pidas 51 protsenti – seega üle poole – vastanuist suurimaks ohuks Ukrainale korruptsiooni riigiasutustes. Vene sõjalist agressiooni pidas suurimaks ohuks 46 protsenti. Probleemiks oli ukrainlastele ka see, et kuna sõja tõttu jäävad valimised ära, ei saa poliitikuid ka nende mahavalimisega korruptsiooni eest karistada.

Siit tõusetub muidugi kohe küsimus, miks ei võidelnud ukrainlased korruptsiooniga siis, kui valimised toimusid, ehk siis, kui oli võimalus korrumpeerunud poliitikuid karistada. Vastus peitub teadagi tõsiasjas, et korruptsiooni väljajuurimine ei seisne üksnes valimistes ja poliitikute väljavahetamises. Muuta tuleb tervet kultuuri.

Ukraina poliit- ja õiguskultuuri suurpöördeks pakub võimalust Euroopa Liidu kandidaatriigi staatus. Varsti tuleb Ukrainal alustada ka reaalseid ühinemiskõnelusi ja pole mõeldav, et praeguse korruptsioonitaseme juures saaks Ukrainast kunagi Euroopa Liidu liige.

Sestap tuleb Ukraina korruptsioonist rääkida ka edaspidi – nii võime loota, et Ukraina saab kunagi Euroopa Liitu.

Oluline on siin meenutada, mida me ütlesime endale umbes 20–25 aastat tagasi enne ühinemist Euroopa Liiduga: et me ei tee seda Euroopa Liidu, vaid iseenda pärast. Asjad, mis tuli teha Euroopa Liiduga ühinemiseks, tulnuks ära teha nii või teisiti. Üheks selliseks asjaks on korruptsioon. Sama tuleb meeles pidada ka ukrainlastel: korruptsiooniga tuleb võidelda mitte Brüsseli meeleheaks, vaid ukrainlaste endi elujärje parandamiseks. Korruptsioon söövitab riigi majandust, soosib onupojapoliitikat ja laseb vohada kirjutamata reeglitel ning oligarhide võimul.

Ukrainlaste taju näha korruptsiooni suurima ohuna riigile annab tunnistust sellest, mida mõne aasta eest, juba enne täiemahulist sõda nimetas toonane Euroopa Liidu suursaadik Ukrainas Matti Maasikas Ukraina tagasivõetamatuks geopoliitiliseks pöördeks läände.

Korruptsiooniga võitlemine ei tähenda üksnes poliitikute mahavalimist või kellegi vangipanemist, vaid see algab tegelikult igaühest endast. Kas tavaline ukrainlane tahab ajada asju nii, nagu nõuavad seadused? Kas ta soovib seda, et mõnele ametikohale kandideerides ei aitaks teda kuskil mõni sugulane? Kas ta soovib oma arveid maksta ja ka saata nii, et selle pealt on võimalik makse maksta?

Mõistagi kasutavad Ukraina korruptsiooni ära Moskva ja venemeelsed poliitikud läänes, kes ei soovi näha Ukraina ühinemist lääne organisatsioonidega. Kuid Moskva valede tase on juba selline, et vaevalt enam võtab keegi tõsiselt, mida Moskva Ukraina kohta ütleb. Sestap tuleb Ukraina korruptsioonist rääkida ka edaspidi – nii võime loota, et Ukraina saab kunagi Euroopa Liitu. Madala korruptsioonitasemega Ukraina ankurdamine läände on aga kindlasti Eesti huvides.