MARI AASMÄE ⟩ E-eksamid: kas helge tuleviku võti või kirjatehnika oskuse hääbumine?

Abituriendid Tõrva gümnaasiumis eesti keele riigieksamil. Foto on loo juures illustreeriv. Foto: Arvo Meeks / Lõuna-Eesti Postimees

Riigigümnaasiumide ühiskatsetel ilmnenud probleemid on taas tõstatanud arutelu põhikooli ja gümnaasiumi e-eksamitele ülemineku teemal. Nagu öeldakse, igas halvas on midagi head. Kas tekkinud olukorrale tuginedes võib väita, et vastuseta küsimusi on rohkem kui neid, mis on saanud põhjaliku ja selge vastuse? Kui läbimõeldud on tegelikult e-eksamitele üleminek, küsib Mari Aasmäe.

Olnud nii koolide, õpilaste kui ka lastevanemate nõustaja e-testide osas, tekib mul esmalt küsimus, kui kandvad on põhjendused e-eksamitele üleminekuks. Selgitusi, miks seda tarvis teha on, oleme kuulnud seinast seina. Alates sellest, et õpilaste käekiri on loetavam, kuna käekirja tõttu tekkinud arusaamatused kaovad. Õpetajate töökoormus eksamite hindamisel väheneb, sest osa tööst teeks masin. Samuti öeldakse, et tulemusi on lihtsam analüüsida ja tagasiside saamine on kiirem. Lisaks olevat pabereksam eilne päev ja tarvis on edasi liikuda.

Üleminek puudutab ka vanemaid