Juhtkiri Kõige kummalisem kandidaat (7)

Postimees
Copy
Päeva karikatuur, 22. aprill.
Päeva karikatuur, 22. aprill. Illustratsioon: Urmas Nemvalts

Kandidaatide esitamine Euroopa Parlamendi valimisteks lõppes laupäeval kell 18. Selleks ajaks olid riigi valimisteenistuse kätte jõudnud üheksa erakonna ja kuue üksikkandidaadi avaldused.

Erakondadest esitasid täisnimekirja ehk üheksa kandidaati Eesti 200, Eesti Konservatiivne Rahvaerakond, Erakond Eestimaa Rohelised, Isamaa, Keskerakond, Parempoolsed, Reformierakond ja Sotsiaaldemokraatlik Erakond. Erakond Koos esitas ühe kandidaadi. Lisaks erakondadele on dokumendid esitanud kuus üksikkandidaati. Kokku pretendeerib seitsmele kohale, mis Eestil Euroopa Parlamendis on, 79 inimest.

Kandidaatidest tekib aga tõsine küsimärk erakonna Koos ainsa kandidaadi Aivo Petersoniga, kes on praegu kohtu all. Süüdistuse järgi on ta abistanud Venemaalt saadud suuniste alusel teadlikult ja organiseeritult Venemaad ning Venemaa ametiasutuste ülesandel tegutsenud inimesi Eesti Vabariigi iseseisvuse, sõltumatuse ja territoriaalse terviklikkuse vastu suunatud vägivallata tegevuses.

Peterson on esinenud Venemaa valitsuse poliitikat pooldavate avaldustega ja külastanud Venemaa okupeeritud Ukraina piirkondi. Viimati tuli ta sealt tagasi mullu märtsi alguses, mille järel kaitsepolitsei ta kinni pidas. Nii on ta tänaseks juba üle aasta vahi all olnud, tema juhtumi kohtulik uurimine algas tänavu veebruaris.

Nüüd, europarlamenti kandideerimisega, tekib Petersonil taas platvorm oma ideede laiemaks levitamiseks.

Nüüd, europarlamenti kandideerimisega, tekib Petersonil taas platvorm oma ideede laiemaks levitamiseks. Muidugi, vahi all viibides on tal võimalused piiratud. Aga juba on tema erakonnakaaslane esinenud avaldusega, kuidas tegu on ausa inimese ja tõelise Eesti patrioodiga.

Jah, loomulikult, Eesti on õigusriik ja meil kehtib süütuse presumptsioon. Kuni kohtuotsus pole jõustunud, siis on inimene süütuse presumptsiooni arvestades süütu. Nii on tal ka täielik õigus valimistel kandideerida.

Aga siin tekib juba ka see küsimus, miks tuleb Aivo Petersoni asjus endiselt süütuse presumptsiooni arvesse võtta, arvestades tema teadaolevat sõitu okupeeritud Donbassi ja kuulates tema avaldusi. Inimene on juba rohkem kui aasta vahi all olnud, tema kohtuprotsess algas alles veebruaris. Kas tema puhul oli siis tõesti midagi nii pikalt uurida?

Aasta on ikkagi väga pikk aeg. Kui inimese vastu on süütõendid, siis võiks ta saada selle aja jooksul süüdi mõistetud.

Kommentaarid (7)
Copy
Tagasi üles