JÜRI KOTŠINEV ⟩ Ukrainal on praegu äärmiselt pingelised ajad, aga valikut pole

Ukraina armee on üritanud kindlustada kaitseliine kaevikute, punkrite ja miiniväljadega. Foto: Serhii Korovayny / WSJ

Kuna USA Kongressi esindajatekojas oli Trumpi toetajatel sooviks näidata praegust presidenti Bidenit nõrga kandidaadina presidendivalimistel novembris, üritasid nad Ukrainale kavandatud üle 60 miljardilist abipaketti kuni sinnani blokeerida, kirjutab Jüri Kotšinev.

Sõja puhkemise algusest saadik on lääneriigid lubanud Ukrainale 250 miljardi euro suurust abi, millest enam kui kolm neljandikku on juba Ukrainale antud. Ukraina peamiseks sponsoriks finantsilises mõttes on olnud Euroopa riigid. USA omalt poolt on olnud suurim relvastuse tarnija Ukrainale. Selline olukord kestis kuni 2024. aasta alguseni. Peale seda takerdus USA edasise abipaketi hääletamine USA Kongressis. Et täielikult asendada USA abi Euroopa riikide poolt, peaksid viimased kahekordistama oma sõjalist abi.

Euroopas on Ukraina abistamise esirinnas sisemajanduse kogutoodangu protsendi järgi arvestades Eesti – üle 4 protsendi SKTst. Eestile järgneb Leedu 2 protsendiga SKTst ning Läti 1,7 protsendiga SKTst. Järgmisena tuleb Norra 1,7 protsendiga SKTst. USA-l on see maht 0,32 protsenti ja Suurbritannial 0,55 protsenti. USA abipaketi vastuvõtmine nõuab heakskiitu USA Kongressi mõlemas kojas, nii senatis kui ka esindajatekojas. USA senat kiitis üle 60 miljardi dollari suuruse abipaketi heaks selle aasta veebruaris, kuid esindajatekoja spiiker Mike Johnson keeldus seda pikka aega esindajatekojas hääletamisele viimast.