Margus Lopp ⟩ Hüvasti, põlevkivi, tere tulemast, kukersiit!

Margus Lopp. Foto: Eesti Teaduste Akadeemia

On aeg põhjalikult muuta meie ettekujutust Eesti maavarast põlevkivist, mille põletamise ja õliks ajamise aeg saab otsa. Ometi on selles pruunis kivis peidus midagi hoopis väärtuslikumat – 300 miljonit aastat tagasi loodud unikaalsed orgaanilised struktuurid. Tere tulemast, kukersiit, ütleb akadeemik, Tallinna Tehnikaülikooli emeriitprofessor, tööstuskeemia labori juhtivteadur Margus Lopp.

Viimased 7–8 aastat on Tallinna tehnikaülikooli (TTÜ) tööstuskeemia laboris arendatud projekti Kerox, et luua kukersiidi (Eesti põlevkivi nimi) otsese muundamise tehnoloogiat. Selle aja jooksul, mis ei ole ühe uue tehnoloogia loomiseks just pikk aeg – harilikult läheb teadusest kuni tehnoloogia juurutamiseni vähemalt kümme aastat – on valminud uus labori katsestendil töötav tehnoloogiline seade ja vastav tehnoloogia. See teekond on olnud väga põnev.

Probleeme, ka täiesti ootamatuid, kerkis ikka ja jälle. Aga entusiastlik laboritäis hästi haritud noori inimesi koos vanemate kolleegidega on leidnud endale kukersiidist väärilise vastase, mille peal oma võimekust ja visadust testida. Praeguseks on loodud Keroxi tehnoloogia dikarboksüülhapete saamiseks. See on suhteliselt keeruline, aga efektiivne ja praktiline. Ei usu, et Eestis sellise keerukusega kompleksset keemiatehnoloogiat seni loodud on. Muidugi on kasutatud tänapäeva automaatseadmeid, tundlikke sensoreid ja IT võimekust. Aga ka targad masinad teevad ikkagi vaid seda, mida inimene neile õpetanud on.