Päevatoimetaja:
Mart Raudsaar

SVEN MIKSER Kolm põhjust, miks Iraani ja Iisraeli sõda oleks halb Eesti julgeolekule

Täna öösel ründas Iisraeli õhuvägi Iraani. Pilt pärineb paari varasema päeva tagant, kui Iisraeli õhuvägi tõrjus Iraani massiivset rünnakut.
Täna öösel ründas Iisraeli õhuvägi Iraani. Pilt pärineb paari varasema päeva tagant, kui Iisraeli õhuvägi tõrjus Iraani massiivset rünnakut. Foto: ISRAEL DEFENSE FORCES

Ehkki suurem osa Eesti välispoliitka asjatundjatest on leidnud, et Iraani-Iisraeli konflikti edasine eskalatsioon oleks Eesti julgeolekule kahjulik, on sekka kostnud ka arvamusi, et Iisraeli massiivne vastulöök hoopiski vähendaks Teherani režiimist lähtuvat ohtu Lähis-Ida julgeolekule ja võtaks Iraanilt suutlikkuse ja soovi toetada Venemaa agressioonisõda Ukrainas. Paraku põhineb see seisukoht suurel määral soovmõtlemisel, kirjutab Euroopa Parlamendi liige Sven Mikser.

Kurioossel moel ei ole täiemahulise sõja vallapäästmine kooskõlas ei Iisraeli ega Iraani laiemate julgeolekueesmärkide või -huvidega. Iisraeli rünnak Damaskuses asunud Iraani konsulaadile oli pigem hea luuretegevuse tulemusena tekkinud juhusliku võimaluse ärakasutamine, mitte osa suuremast strateegilisest plaanist.

Teherani vaatenurgast võrdus löök diplomaatilise esinduse pihta rünnakuga Iraani suveräänse territooriumi vastu, millele tuli näo säilitamiseks igal juhul vastata, ehkki ka Iraani vasturünnak ei olnud osa mingist suuremast kaalutletud plaanist. Iisraeli ründamine enam kui kolmesaja drooni ja raketiga ei olnud kaugeltki üksnes sümboolne akt, kuid see ei peegeldanud kindlasti ka Iraani sõjalise suutlikkuse ülemist piiri.

Tagasi üles