AK FOOKUS ⟩ Königsbergi tark mõtiskles läheduse võimalikkusest

Immanuel Kanti kuju Königsbergi kesklinnas on tegelikult koopia kunagisest originaalist. Foto: Jaanus Piirsalu

​Immanuel Kant, kelle sünnist möödub 22. aprillil 300 aastat, on õhtumaise filosoofia ainus suurkuju, kes on võrsunud meile lähedasest, et mitte ütelda meiega ühisest Balti kultuuriruumist, kui võtta mõõtkavaks Platon, Aristoteles, René Descartes… See mõte on kutsunud esile vastuväiteid: aga Johann Gottfried Herder, aga Hannah Arendt? Tõepoolest, möödus ju mõlema noorus Ida-Preisimaal.

Suurusest filosoofias saab rääkida mõtlemise sügavuse, põhimõttelisuse ehk radikaalsuse, siit võrsuva mõjukuse ja tunnustatuse tähenduses. Herderi, ka Arendti mainimine toob aga siinkohal esile läheduse. Kuidas määratleb mõtlejat lähedus? Praegusel juhul ajaloolise Königsbergi ja Ida-Preisi geograafiline lähedus meile, toonase Liivi- ja Eestimaa elanike järeltulijaile?

Geograafiline lähedus kasvab üle kultuuriliseks, tähendades eeskätt eesti, läti ja saksa ajalooliselt üheskoos jagatavat kultuuriruumi. Nii avaldas Kant osa oma olulisematest teostest Johann Friedrich Hartknochi juhitud kirjastuses Riias, Liivimaa toonases pealinnas. Kanti otsene õpilane Gottlob Benjamin Jäsche ning mitmed teised tema filosoofia andunud järgijad asusid õpetama Liivimaal taasavatud Tartu ülikoolis. Nii vermis Kanti filosoofia vahetult vahendatuna esimesi eesti soost haritlasi.