JUHTKIRI ⟩ Elevant riigikogus

Päeva karikatuur. Illustratsioon: Urmas Nemvalts

• Riigikohtu otsust pole koalitsioonil võimalik eirata.
• Parlamentaarse kultuuri paranemist pole veel loota.
• Lahenduseks on meil vaja luua tervikpilti.

Üht-teist on selgem, aga lahendust veel ei paista. Neljapäeval teatas riigikohus, et on nõustunud president Alar Karise kaebusega, et riigikogu on maamaksuseaduse vastu võtnud põhiseadusevastaselt. Mäletatavasti sidus valitsus eelnõu usaldushääletusega, president lükkas selle tagasi, pärast mida võttis koalitsioon seaduse teist korda riigikogus vastu täiesti muutmatul kujul.

Diplomaatia keeles tähendas see presidendi paikapanemist. Riigikohtu otsust pole koalitsioonil võimalik aga eirata, ehkki tõenäoliselt kulub veidi aega seedimaks, mis edasi saab. Ühelt poolt ei kirjelda põhiseadus täpselt, millal võib eelnõud usaldusküsimusega siduda. Teiselt poolt ei anna puuduv instruktsioon valitsusele vaba voli siduda eelnõusid usaldushääletustega piiramatult, otsustas riigikohus.

Otsus toetab presidendi argumentatsiooni ja on loogiline. Valitsus ei tohi kaaperdada riigikogu võimalust eelnõusid seadusandliku võimuna arutada. Vastupidine olukord meenutaks valitsuse valitsemist dekreetide abil.

Paraku pole meil mõtet eeldada, et riigikohtu otsus tooks kaasa parlamentaarse kultuuri paranemise. Otsus on õige ja vajalik, kuid kahjuks kasutu. Kui koalitsioon ei saa opositsioonist teerulliga üle sõita usaldushääletuste abil, teeb ta seda edaspidi obstruktsiooni piiravate hääletuste abil.

Nii on selle nädala kolmapäeval juba juhtunud. Kolmapäeval võttis riigikogu koalitsiooni häältega vastu juhatuse ettepaneku lõpetada vaheaegade võtmine eelnõu 344 SE muudatusettepanekute eel. Tegemist pole muide suvalise eelnõuga, vaid e-hääletamist käsitleva eelnõuga.

Tegemist on püssiga, mille torul on kaks otsa. Täna vehib sellega Reformierakond, homme võib-olla EKRE.

Nõnda, ei mingit kobinat ja kiire menetlus! Ehkki opositsioon viitab vastuolule riigikogu kodukorraga, tugineb koalitsioon ühele teisele riigikohtu otsusele läinud aasta suvest. Nimelt otsustas riigikohus toona, et obstruktsiooni tuleb taluda vaid määrani, mis ei halva täielikult riigikogu tööd. Järelikult oli obstruktsiooni piiramine parlamendi kevadhooajal koalitsiooni häältega õigustatud.

Kahjuks ei paista praegu kusagil selget lahendust küsimusele, kus peaks olema tasakaalupunkt opositsiooni õiguste ja parlamendi töö efektiivsuse vahel. Loomulikult ei peaks opositsioon muutma parlamenti kuudeks töövõimetuks, eriti praeguses julgeolekuolukorras. Kuid teisalt ei tohiks koalitsioon muuta parlamenti mõttetuks kummitempliks, kus puudub igasugune kriitika ja diskussioon ning enamuse häältega võetakse otsuseid vastu kiirmenetlusega. Tegemist on püssiga, mille torul on kaks otsa. Täna vehib sellega Reformierakond, homme võib-olla EKRE.

Meil on vaja lahenduseks tervikpilti. Praegu on riigikohus öelnud, mida arvab elevandi sabast ja mida londist. Elevant tervikuna seisab tummalt keset parlamendi istungitesaali edasi. Arusaadav, et riigikohus ei taha omakorda parlamendi põhiseaduslikku autonoomiat kaaperdada, kuid elevandiga tuleb midagi ette võtta.