Päevatoimetaja:
Mart Raudsaar

Jüri Kuuskemaa Karjus Asso õuele kerkis Assauwe torn

Copy
14. sajandil asuti kivimüüriga piiratud linna laiendama. Lõunaküljele püstitati Harju ja Karja värav ning nendevahelises müüris kerkis torn, mida me tunneme Assauwe nime all. 
14. sajandil asuti kivimüüriga piiratud linna laiendama. Lõunaküljele püstitati Harju ja Karja värav ning nendevahelises müüris kerkis torn, mida me tunneme Assauwe nime all. Foto: Tairo Lutter

Kleio mäletab, kuidas karjus Asso õuele kerkis Assauwe nimeline torn, kirjutab kunstiajaloolane Jüri Kuuskemaa.

Esmapilgul tundub nimetus «Assauwe» arusaamatu ja võõrapärane. Häda on saksapärases kirjapanekus 14. sajandil. Nagu teada, pole sakslastel nagu meie saarlastelgi õ-tähte. Peale selle eelistasid nad «u» asemel või kõrval kirjutada «v» või «w». Kui me sellega arvestame, koorub Assauwest välja täiesti eestiline «Asso õu».

Millalgi 1370. aasta paiku oli linna karjaseks üks Asso-nimeline mees, kel oli ka oma kinnistu maja ja õuega. Tol ajal asuti kivimüüriga piiratud linna laiendama. Lõunaküljele püstitati ka Harju ja Karja värav ning nendevahelises, esialgu vaid 4,5 meetri kõrguses müüris kerkis torn, mida me tunnemegi Assauwe nime all. Ju ta siis paiknes mingil määral karjuse krundil.

Tagasi üles