JUHTKIRI ⟩ IMF paha, valitsus hea

Päeva karikatuur. Illustratsioon: Urmas Nemvalts

• Eesti rahandus ei ole veel olukorras, kus peaksime võtma IMFilt laenu.
• Rahandusminister korjas IMFi raportist välja need kõnepunktid, mis toetavad valitsuse poliitikat.
• Objektiivne hinnang riigisektori kuludele ja tuludele tasuks ennast ära.

Kas tegeleme rahandusega ise või saabuvad välismaised targad? Esmaspäeval andis pressikonverentsi Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) delegatsiooni juht Vincenzo Guzzo, kes kõneles koos Eesti Panga presidendi ja rahandusministriga kahel nädalal Eestis nähtust.

Meenutame, et IMF on organisatsioon, kes lisaks nõuannete jagamisele aitab vajadusel raharaskustesse sattunud riike. Nõnda juhtus enam kui kümme aastat tagasi Kreekaga, kelle valitsus pidi vastutasuks täpselt täitma IMFi soovitusi: erastama riigisektorit, kärpima avaliku sektori kulusid ning tõstma makse.

Eesti rahandus ei ole veel olukorras, kus peaksime võtma IMFilt laenu. Samas näib, et meie valitsus soovib nui neljaks sellist olukorda vältida. Miks nii? Vaevalt et IMF ütleks midagi teistsugust, kui öeldi Kreekas. Kuid juhtkangide käestandmisel väheneksid meie valikuvõimalused ja see valitsusele ei meeldi.

Seda võib oletada, kui analüüsida tähelepanelikult pressikonverentsil öeldut. Nii IMF kui Eesti Pank kõnelesid Eesti eelarve parandamise võimalustena ühtviisi kulutuste vähendamisest ja maksude tõstmisest. Veel rõhutas IMFi delegatsiooni juht, et palgatõus peab käima käsikäes tootlikkuse kasvuga. Selline põhimõte ei vaja mingit tutvustamist erasektoris, kuid vaadates viimasel ajal kasvanud avaliku sektori palkasid, on kärpevõimalusi palju. Soovitusena võiks mainida kindlasti riigisektori palkade külmutamist.

IMF on paha ja valitsus hea ning praegu toimuv täiendav maksustamine vähene võrreldes kõige sellega, mis oleks võinud veel juhtuda.

Rahandusminister Mart Võrklaev (RE) korjas IMFi esindaja jutust ja raportist välja pigem need kõnepunktid, mis toetavad senist valitsuse poliitikat ja «riigi rahanduse korrastamise» retoorikat, lisades sinna enda rõhuasetused. Valitsus on jõudnud kaugele kokkuhoiumeetmete kaardistamisega, ütles Võrklaev, kokkuhoiukohti täpsustamata. Seevastu rääkis rahandusminister mootorsõidukimaksust, lisades, et «selle vajalikkust IMF ka rõhutas».

Võrklaev väitis, et vaatamata IMFi soovitusele tegeleda aktiivselt eelarve tulupoolega, tahab valitsus «õigusloome protsessist kinni pidada» ning mitte kehtestada uuel aastal täiendavaid makse. Hästi, läinud aastal tekitati uusi makse maksimaalse võimaliku kiirusega ning aruteluringid kippusid jääma formaalseks. Niisiis, IMF on paha ja valitsus hea ning praegu toimuv täiendav maksustamine vähene võrreldes kõige sellega, mis oleks võinud veel juhtuda.

Aga kui soovime kvaliteetsemaid avalikke teenuseid, kaasneb sellega Võrklaeva hoiatusel paratamatult praegusest paar protsenti kõrgem maksutase.

Kindlasti oleks tore senisest parem valitsemisteenus! Võrreldes praeguse kvaliteedi ja hinna vahekorda, polekski IMFi asehaldur Eestile võib-olla kõige hullem variant. Vähemalt vaataks ta loodetavasti objektiivselt nii riigisektori kulusid kui tulusid ning võib-olla astutaks siis ka otsustavaid samme Eesti majanduse konkurentsivõime parandamiseks, millest IMF on muide samuti rääkinud.