Jaanus Betlem

FOTO: Terje Lepp / Õhtuleht

Ekspoliitik ja õpetaja Jaanus Betlem kirjutab Postimehe arvamusportaalis tänase Suure Reede puhul, et Jeesuse ristilöömise ja hukkamise lugu on ennekõike armastuse tapmise lugu - selle asendamine kalkuse, hoolimatuse ja kättemaksukirega. Mida see lugu meile õpetab, mõeldes näiteks Varvara juhtumile?

Suurel Reedel ca 2000 aastat tagasi olevat Jeruusalemmas Kolgata mäel risti löödud jumalapoeg Jeesus Kristus. Kristlaste jaoks on see kõige õnnetum ja valurikkam ajaloosündmus. Paljud ateistid peavad seda aga pelgalt väljamõeldud legendiks.

Kuid see, kas tegu on ajaloolise tõsiasja või väljamõeldisega, ei muuda loo ja sõnumi sisu: keegi, kes kuulutas inimestele armastuse olulisust, tapeti seetõttu. See on arhetüüpne lugu, mis võib korduda mis tahes maal ja mis tahes ajal. Kristlus lihtsalt lisab sellele taustaks jumala tahte ja missiooni. See seisnevat inimkonna patust lunastamises: Jeesus olevat surnud kogu inimkonna eest.

Tunnistan, et kuigi olen teoloogiat õppinud, jääb see lunastuslugu minu jaoks veidi kaugeks ja arusaamatuks. See tundub rohkem usu küsimusena, sest tõlgenduse ratsionaalsus jääb küllaltki küsitavaks. Kui kellegi poeg tapetakse, siis kuidas lunastab see tapatöö sooritajaid, selle heakskiitjaid, vaikivaid pealtvaatajaid?

Sellele on võimalik anda teoloogiline selgitus, nagu usundifilosoofias ongi tehtud, kuid inimlikust aspektist tundub selline tõlgendus otsituna ja vastukäivana nii loogilisele mõtlemisele kui ka loomulikule hingelisele tunnetusele.

Toome näite kaasajast. Kuidas lunastab Varvara Ivanova surm tema mõrvari, olgu jumala või inimeste ees?! Ometi peaksid usundifilosoofilise tõlgenduse kohaselt kõik inimesed olema jumala lapsed, sest inimkond olevat jumala looming.

Jumaliku jõu kõrval avaldavat inimese hingele mõju ka saatanlik jõud. Hea ja kurja ehk arhetüüpselt Jumala ja Saatana võitlus inimhinge pärast on teema, mida käsitleb nii kogu piibel kui ka maailmakirjandus. Kellele oleks siis tundmata sellised tähtteosed nagu Dante «Jumalik komöödia», Goethe «Faust» või Bulgakovi «Meister ja Margarita», kui nimetada vaid mõnd tuntumat?

Minu meelest on lugu Jeesusest ja tema tegevusest armastuse, õigluse ja headuse õpetajana just kõige olulisem lugu. Ning see lugu ei ole kätketud ainuüksi Piiblisse. Sarnaseid lugusid on leida ka teistelt vanadelt Lähis-Ida kultuuridelt. Seega on see arhetüüpne lugu, mis väljendab inimkonna väga iidseid vajadusi ja lootusi: et tuleb keegi, kes mõistab ja aitab.

See lugu on väga tähendusrikas ka kaasaja Eesti jaoks, kus eriti teravalt tunnetatakse sotsiaalset ebaõiglust, varanduslikku kihistumist ja võimul olijate künismi. Sedasama, mida tunti Jeesuse eluajal Juudamaal ja selle ümbruskonnas. Muidugi saab esile tuua ka ajaloolisi erinevusi, kuid arhetüüpsed lood ongi seetõttu universaalsed, et nad sobituvad erinevatesse aegadesse oma põhisisu poolest, ilma et olustikulised pisidetailid sõnumi olulisust ja aktuaalsust muudaks.

Lunastajaks ei saa olla kurjuse jõud, ehkki paljudele tundub füüsiline võitlus olevat küsimuste lahendamise ainuke tõhus viis. Eks löödud Jeesuski ju ristile nendesamade juutide nõudmisel, kes ootasid, et jumal läkitaks nende juurde maise vabadusvõitluse juhi, kes sekkuks otsustavalt päevapoliitilistesse küsimustesse ja mõistaks kas või lausa pühas templis, jumala teenimise kojas hukka roomlaste vägivallavõimu. Umbes nii, nagu paljud ootasid Pussy Riotilt teravat väljaastumist Putini režiimi vastu kaasaegsel Venemaal.

Jeesus kuulutas aga mässamise, relvavõitluse ja vägivalla asemel armastust. See põhjustas ümbritsevates inimestes tõsiseid mõistmisraskusi, äratas vimma ja viha: kas too kuulutaja peab ennast meist paremaks; kas ta arvab, et meie jumalat ei mõistagi; kas ta irvitab meie üle? Surma!

Niisiis on Jeesuse ristilelöömise ja hukkamise lugu ennekõike armastuse tapmise lugu. Armastuse hukkamise lugu inimeste eneste südameis. Selle asendamine kalkuse, hoolimatuse ja kättemaksukirega. Inimestel ei jätkunud jõudu uskuda, et headus võiks võita kurjuse vaid armastuse läbi.

Mida see lugu meile õpetab? Mitte ainult Eestis, vaid kogu maailmas? Mille eest see hoiatab? - Just need küsimused peaksid olema mõstisklusaineks Suurel Reedel. Päeval, mil legendide kohaselt jääb Jeesuse ülestõusmiseni ehk armastuse taastulekuni veel kolm päeva. Ja kas me usume ülestõusmisse?!