AJALUGU Eesti sisside hukk: Soome sõjaajaloo suurim langevarjudega kaugluureretk (1)

Sakari Neuvonen
, Tampere maja juht
Copy
Eesti kaugluurajate äratoomisel Jungi järvel hädamaandumise teinud vesilennuk Heinkel He 115, mis langes venelaste kätte. Ümber lennuki oli ehitatud roigastest tellingud ja seda oli mitme päeva jooksul püütud töökorda saada.
Eesti kaugluurajate äratoomisel Jungi järvel hädamaandumise teinud vesilennuk Heinkel He 115, mis langes venelaste kätte. Ümber lennuki oli ehitatud roigastest tellingud ja seda oli mitme päeva jooksul püütud töökorda saada. Foto: GRU toimik/wwii.germandocsinrussia.org/

1942. aasta sügisel saadeti 13 eestlast Arhangelski raudteele kaugluurele. See oli Soome sõjaajaloo suurim langevarjudega luureoperatsioon.

Noored eestlased võitlesid üle kahe kuu, vaenlased kogu aeg kannul, Karjala karmis looduses ning läheneva talve külmenevates oludes. Mehed olid saanud korraliku koolituse ning mõned neist olid juba väga kogenud luurajad. Mis ülesanne meestele anti? Miks peaaegu kõik juba algusest peale siiski luhta läks? Kas eestlased saadeti meelega hukka?

Soome sõjaajaloolane Mikko Porvali käsitleb oma uusimas raamatus «Süvari taga» («Syvärin takana», Atena 2022) grupi eesti luurajate saatust. Raamat põhineb saladuskatte alt välja tulnud lahingupäevikutel ja mitmetel arhiiviandmetel.

Kommentaarid (1)
Copy
Tagasi üles