Isegi nende viie aastaga on maailm palju muutunud. Kardetavasti pöördumatult. Venemaa täiemahuline agressioonisõda Ukrainas on sundinud demokraatlikku maailma vaatama ümber oma julgeolekuvajadusi ning sellel on mõjud ka Eestis – olgu see siis varjatult läbi NATO uute kaitseplaanide või avalikumalt läbi suurenenud kaitsekulutuste, mida tuuakse vabanduseks igale maksutõusule või uue koormise kehtestamisele.
Sellele muutunud olukorrale peavad reageerima ka Eesti poliitikud. Kui 2019. aastal oli sotsiaaldemokraatide juht veel Indrek Saar, nimetas ta koalitsiooniläbirääkimistel kolmandate riikide hääleõiguse küsimust erakonna «punaseks jooneks». See pole pärast Venemaa algatatud sõda Ukrainas, hübriidrünnakuid Soome, Läti ja Leedu piiridel ning erinevaid mõjuoperatsioone lääne ühiskonnas enam aktsepteeritav lähenemine.