Tarmo Soomere ⟩ Kuskil pole kirjas, et akadeemikuks peab saama kergesti

Tarmo Soomere leiab, et eriti käänulised on teadlastee esimesed etapid just naisteadlaste jaoks. Foto: Kaarel Kaisel

Akadeemikuks valimisel peab teaduste akadeemia lähtuma mitmest põhimõttest, mis ei tee ülesannet lihtsaks, kirjutab Eesti teaduste akadeemia president Tarmo Soomere.

Mis vahe on professoril ja teaduste akadeemia liikmel ehk akadeemikul, sõnastas kunagi Anto Raukas. Professor on oma valdkonna suurepärane ekspert, maailmatasemel teadlane, noorte õpetaja ja veel palju muudki. Aga akadeemik on üldkultuuriline nähtus. Mis tähendab: kõik eelöeldu, pluss veel eriline missioon teaduse, hariduse ja kultuuri valdkonnas.

Uute liikmete valimised on akadeemia tegevuses üks kõige põnevamaid aegu. Seadusandja on otsustanud, et Eesti teaduste akadeemia peab olema kompaktne. Alla 75 aasta vanuseid liikmeid tohib olla kuni 60. Veel eakamate liikmete arv ei ole piiratud. Heaks tooniks peetakse, et liikmeid oleks maksimaalselt 80. Nende sekka mahuvad kindlasti need, kes suuremates riikides moodustavad klassikaliste loodusteaduste akadeemia. Aga ka need, kes kuuluvad tehnikateaduste, arstiteaduse, humanitaar- ja sotsiaalteaduste, põllumajandusteaduste või kaunite kunstide akadeemiatesse. Nagu näiteks Arvo Pärt või Hando Runnel. On vaid üks tingimus: Eesti kodakondsus.