Üsna varsti peale läbirääkimiste algust saatsid sotsid meediasse signaali, et ei soovi sellel teemal üldse rääkida, kuna tegemist on Toompea pädevuses oleva otsusega. Formaalselt nii ongi, kuid lootuses survestada Isamaad tehti võib-olla valearvestus ning kuluaarides on kuulda olnud jutte, et sotsid võivad teemat ühel või teisel moel siiski arutada.
Valdav osa Eesti elanikke toetab agressorriikide kodanike osaluse piiramist Eesti demokraatias. Selline privileeg tekkis neile CSCE/OSCE missiooni vähemusrahvuste ülemvoliniku Max van der Stoeli survel. Eesti andis järele, kuid Läti mitte, võttes kasutusse sõjaeelse põhiseaduse. Praegu pole Eestil põhjust lääneriikide survet karta, kui omaaegse järeleandmise tagasi võtab. Samm ei vaja põhiseaduse muutmist, nagu on väitnud Lauri Läänemets (SDE) või ka õiguskantsler. Näiteks on Postimehe veergudel kinnitanud vastupidist nii endine riigikohtunik Rait Maruste kui viimati vandeadvokaat Leon Glikman.
Sotsiaaldemokraatidel on kiusatus ennast ette kujutada uue Keskerakonnana, kes võtab üle nende elektoraadi.
Küll aga eeldab samm poliitilist tahet. Tundub, et Reformierakonnal ja Eesti 200-l seda isegi oleks, kuid sotsidel mitte. Kuna Isamaa jaoks on tegemist põhimõttelise küsimusega, võib mõista selle tõstatamist Tallinna võimuläbirääkimistel, sest Toompeal Isamaal vajalik jõuõlg puudub – kuigi agressorriikide kodanike valimisõiguse äravõtmise küsimus oleks tulnud lahendada riigikogus juba ammu. Võib mõista, et olles sõnades küll selle poolt, ei soovi Reformierakond koalitsioonis sotsidega sel teemal tüli.