Vladimir Svet ja Tiit Terik ⟩ Tallinn valmistub kaitseks

Eesti esimene avalik varjumiskoht avati juunis 2022 Vabaduse väljaku all. Foto: Sander Ilvest

Praegune riigikaitse korraldus ei arvesta sõjaolukorras linnade ja valdade panusega piisavalt. Ometi on Ukraina kogemus näidanud, et just kohalikud omavalitsused mängivad olulist rolli riigi igapäevase toimimise tagamisel, kirjutavad Tallinna abilinnapead Tiit Terik (Keskerakond) ja Vladimir Svet (Keskerakond).

Kaks aastat kestnud täiemõõtmeline Venemaa sissetung ja tegelikult praeguseks juba kümme aastat kestnud sõda Ukrainas on meile muuhulgas õpetanud, kui oluline on omavalitsuste panus riigi toimimise tagamisel kriisis. Ukraina juhid rõhutavad oma rahvale pidevalt, et isamaad saab aidata kolmel viisil: võidelda rindel, tagada oluliste funktsioonide toimimine tagalas ning hoida elus majandust ja maksta makse. Sõjaolukorras jaguneb ühiskond laias laastus rindeks ja tagalaks. Selleks, et üksused rindejoonel saaks vastasele korralikku vastupanu osutada, peab ülejäänud ühiskond edasi toimima ja võimalikult hästi hakkama saama.

2014. aastal alanud sõda puudutas eelkõige kolme piirkonda: Luhanski ja Donetski oblasteid ning Krimmi. Ka ülejäänud riik pidi oma elukorraldust muutma, kuid suurimaks väljakutseks oli sadade tuhandete sisepõgenike kohanemine uutes linnades ja külades. Kõik muutus 24. veebruaril 2022. Rinde pikkus kasvas kohe mitmekordseks ning venelaste mürsud tabavad nüüd kortermaju, elektrijaamu ja haiglaid paljudes asukohtades üle kogu riigi. Kohaliku elu toimimise tagamine sai kohalike omavalitsuste jaoks uue mõõtme.