JUHTKIRI ⟩ Otsime tulevikutegijaid

Illustratsioon: Urmas Nemvalts

• Meil on vaja ausat kampaaniat, kus kandidaadid teevad seda, millest on olnud varem juttu.
• EP on tähtis ning kuna meil on seal vähe esindajaid, siis on oluline, et valituks saaksid parimad.
• Euroopa peab hakkama rohkem ise panustama, seda on näidanud Ukrainaga seotud sündmused.

Kolmapäeval, 10. aprillil algas kandidaatide registreerimine Euroopa Parlamendi (EP) valimistele, mis kestab kümme päeva. Paljud erakonnad on oma kandidaadid juba avalikustanud, kuid eelseisvatel päevadel pole üllatused siiski välistatud.

Mis puutub valimiskampaaniasse, siis Postimees soovib, et erakonnad ja kandidaadid väldiksid üllatusi maksimaalselt. Meil ei ole vaja teist sellist kampaaniat nagu viimastel riigikogu valimistel, kus mõned poliitikud rääkisid ühte juttu, said hea tulemuse ning hakkasid seejärel tegema hoopis midagi muud, milleks valija neile tegelikult mandaati polnud andnud. See pole hea poliitiline kultuur.

Võib muidugi väita, et Eestist valitavad seitse eurosaadikut ei ole 705 EP saadiku seas mingi arvestatav jõud ning nendel valimistel ei ole suurt tähtsust. See ei ole siiski nii. EP, mis oli oma algusaegadel pensioneerunud poliitikute jutuklubi, on saanud aasta-aastalt võimu juurde ning on muutunud väga mõjukaks Euroopa Liidu (EL) tulevikku määravaks institutsiooniks – ja ainsaks, kuhu liikmesriikide kodanikud saavad esindajaid otse valida.

Euroopa Parlamenti tuleb valida parimad, kes suudavad seal nähtavalt ja efektiivselt tegutseda, arvestades Eesti rahvuslikke huve.

EP on tähtis ning kuna meil on seal vähe esindajaid, siis on seda olulisem, et valituks saaksid parimad, kes suudavad parlamendis nähtavalt ja efektiivselt tegutseda, arvestades Eesti rahvuslikke huve. Seetõttu on hea valimiskampaania ülioluline ning Postimees kavatseb sellele kindlasti kaasa aidata, tutvustades meie kandidaatide isikuid ja ideid nii veebis kui paberis.

Kampaanias tuleks vältida munitsipaalteemasid ja sisepoliitilisi teemasid, mis ei ole ELi pädevuses, ehkki võib ennustada, et valimised kujunevad usaldushääletuseks valitsusele. Sellele vaatamata on vaja silmas pidada suurt sihti: Eesti julgeoleku- ja majandushuve. Lisaks NATO-le on EL vaatamata oma mitmetele probleemidele meie teine kindlus, kuhu kuulumise privileegi Lennart Meri ja teised tema põlvkonna Eesti riigimehed välja võitlesid.

Võib paraku ennustada, et Ameerika tähtsus Euroopa julgeoleku tagamisel väheneb ja Euroopa peab hakkama rohkem ise panustama, seda on näidanud Ukrainaga seotud sündmused. EL on loodud viisil, mis võimendab väikeste riikide häält. Seetõttu peamegi saatma Brüsselisse parimaid mehi ja naisi.

Valimiskampaania olulised küsimused oleksid järgmised. Esiteks, kuidas EL tagab oma julgeoleku? Teiseks, kuidas saame olla globaalmajanduses konkurentsivõimelised? Kolmandaks, mida teha paisuva migratsioonisurvega? Neljandaks, tuleb vaielda, kus peaks olema tasakaalupunkt ELi keskvõimu ja liikmesriikide vahel. Viiendaks küsimuseks on ELi laienemine (sealhulgas Ukraina liikmelisus) ning võimalik otsustusmehhanismide reform. Küsimusi on veel, võtame kasvõi nn uute liikmesriikide põllumajandustoetused.

Nagu näeme, ei ole meie Euroopa kodu sugugi valmis. Milliseks see kujuneb, sõltub otseselt ka meist endist.