Kadri Jõgi ⟩ Miks kestab Iisraeli-Palestiina verine konflikt?

Iisrali lõunapiir ja purustatud hooned Gaza sektoris. Foto: JACK GUEZ / AFP / Scanpix

Peaaegu kõik 7. oktoobri 2023 konfliktiga seonduv sõltub sellest, kellelt seda küsida. Mõne jaoks algas kõik juba roomlaste ajal. Teised alustavad nende konflikti ajaarvamist 19. sajandist ja juutide migratsioonist Osmani impeeriumisse, kui nad Ida-Euroopast pogrommide eest põgenesid ja kui sionism laienema hakkas. Või saab alustada ka Briti valitsuse Balfouri deklaratsioonist 1917. aastal, mis anti välja juudi rahva rahvusliku kodu loomiseks Palestiinasse ja lõi samas aluse konfliktiks araabia kogukonnaga, kirjutab orientalist Kadri Jõgi.

Aga paljudele oli alguseks 1947. aasta hääletus ÜROs, mis jagas maa kaheks riigiks – juutide ja araablaste riigiks. Palestiinlased ega nende naaberriigid ei nõustunud tänase Iisraeli riigi loomisega. Võitlustest juutide relvastatud gruppide, keda Brittide valitsus pidas terroristlikeks organisatsioonideks, ning palestiinlaste vahel kasvasid välja Egiptuse, Iraagi, Transjordaania ja Süüria armeed ning 1948. aastal loodi Iisraeli riik. Iisraeli vastloodud armee sõlmis 1949. aastal de facto rahu ja märgiti maha piir, millega anti Iisraeli riigile suurem territoorium, kui algselt räägitud oli ja ÜRO leppes kirjas on.

Praeguseks on hukkunud üle 31 000 palestiinlase ja olukord kogu piirkonnas on muutunud pinevaks, aga kõige raskem on see Gaza elanikele, kes on surutud veelgi väiksemale alale. Miks ja kellele see kasulik on?