RAINER SAKS ⟩ Venemaa on küsinud abi Valgevenelt ja Kasahstanilt

13. märtsil põles pärast Ukraina droonirünnakut Venemaa naftarafineerimistehas Rjazanis. Foto: VIDEO OBTAINED BY REUTERS / via REUTERS

Venemaa on viimaste teadete kohaselt pöördunud Valgevene ja Kasahstani poole, et hankida mõlemast riigist naftatooteid. Seega on Ukraina rünnakud naftatöötlemise tehastele avaldanud väga tugevat mõju ning kiiret tootmisvõimsuste taastamist ilmselt oodata ei ole, kirjutab julgeolekuekspert Rainer Saks.

USA kaitseminister kordas taas USA ametlikku positsiooni, et nende arvates ei tohiks Ukraina rünnata Venemaa naftatöötlemise tehaseid, kuna see võib mõjutada ebasoovitavalt maailma naftaturgusid. USA presidendi administratsioon kindlasti ei soovi, et enne presidendivalimisi nafta hinnad maailmaturul oluliselt tõuseksid.

Ukraina seisukohast on rünnakud naftatehastele toimiv meede, mille abil on juba pärsitud Venemaa võimet agressiooni läbi viia. USA sõjalise abi protsess on uuesti venima hakanud ning vähemalt osaliselt võib seda pidada Venemaa mõjutustegevuse tulemuseks. Sellises olukorras ei ole Ukrainal kuigi palju valikuid, kuidas Venemaa kallaletungi tõrjuda. Rünnakud strateegiliselt oluliste objektide pihta on üks väheseid võimalusi piirata Venemaa võimekust pidada pikaajalist sõda.