Nüüd on see taas juhtunud: märtsi lõpus nimetas Venemaa õigeusu kiriku kirikunõukogu patriarh Kirilli juhtimisel Ukraina sõda kõikide venelaste pühaks sõjaks, mille eesmärk on seista vastu «mandunud» läänele, liita Ukraina Venemaaga ja likvideerida Ukraina sõltumatu õigeusu kirik, sest see pole see «õige» kirik.
Seega on meile puust ja punaseks tehtud, et Venemaa õigeusu kirik on Vladimir Putini võimuvertikaali seestunud instrument, väga sarnasel moel Stalini ajaga. Hunt lambanahas võib välja näha nagu lammas, aga ta ei ole lammas ning ta pole ka taimetoitlane. Lääs peab mõistma, et traditsioonilise usuvabaduse sildi all tegutseva Venemaa õigeusu kiriku organisatsioon kuritarvitab demokraatliku, vaba ühiskonna privileege, eesmärgiga tegeleda mõjutus- ja võib-olla ka luuretegevusega.
Üheks näiteks on usuõpetus mõnedes Eesti venekeelsetes koolides, kus õigeusu kiriku esindajad tutvustavad maailmavaadet suuresti nõnda, nagu seda soovib näha Venemaa õigeusu kirik. Nii tehes rikutakse (mõnikord kooli juhtkonna vaikival heakskiidul) tegelikult usuvabaduse printsiipe. Vaikimisi rünnatakse ka teist olulist lääne printsiipi, kiriku ja riigi lahusust.
Postimehe arvates peab Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kirik tegema valiku, kas tunnistada Eesti põhiseaduses sõnastatud väärtusi või mitte. Üldsõnalistest ja hämavatest selgitustest, nagu nendega on esinenud teisipäevasel pressikonverentsil MPEÕK esindaja piiskop Daniel Lepisk, ei piisa. Kujunenud olukorras on ainumõeldav variant vabaneda kiriku nimes «Moskva Patriarhaadist» ning jätkata Eestis tegutsemist iseseisva, Moskvast sõltumatu kirikuna.