JUHTKIRI ⟩ Nurjunud eksam

Päeva karikatuur. Illustratsioon: Urmas Nemvalts

• Õpilaste väntsutamine nurja läinud ühiskatsetel näitab riigi hoolimatust oma järelkasvu pärast.
• Ühiskatsete umbejooksmine süvendab paratamatult inimeste umbusku e-riigi suhtes.
• Kui riigi lähenemine IT-valdkonnale oleks terviklik, ei juhtuks sääraseid apse.

Laupäevased riigigümnaasiumide ühiskatsed kokku jooksutanud eksamite infosüsteem (EIS) on märk vastutuse puudumisest Eesti riigis ning süvendab inimeste umbusku digivaldkonna suhtes.

Kuid muidugi muretsegem kõigepealt õpilaste pärast. Ligemale 4000 õpilase väntsutamine nurja läinud ühiskatsetel näitab riigi hoolimatust oma järelkasvu pärast. Pealegi tähendab katsete nurjumine edasist teadmatust, kas ja kuhu noored edasi õppima pääsevad. Riigigümnaasiumide otsus jätkata katseid igas koolis eraldi on ilmselt parim väljapääs kujunenud olukorrast ja loodetavasti leiavad noored endale peatselt uue kooli õppimiseks või jätkavad vanas.

Aga olukord pole mõistagi kiita. Ja nagu terviseameti külmlaos kolm aastat tagasi, mil temperatuuritõusu tõttu muutusid kasutuskõlbmatuks vaktsiinid, ei näi siin keegi vastutavat. Haridus- ja teadusministeeriumi jutt, et ligemale 4000 õpilase osalus polevat probleem, vaid et selleks olevat olnud ülesannete mahukus, ei kannata mingit kriitikat. Ülesannete mahukus oli ju varem teada, miks siis sellele enne ühiskatsete korraldamist ei mõeldud?

Katse-eksituse meetodil koostatud ühiskatsete umbejooksmisel võib olla siiski ka kaugemale ulatuv tagajärg. See on inimeste süvenev umbusk e-riigi suhtes. Ent tõepoolest: kui ei suudeta digitaalselt korraldata ligemale 4000 õpilase katseid, siis kuidas suudetakse korraldada tublisti üle saja korra rohkema osavõtjaga e-valimised?

Kui me suudame korraldada e-valimisi või valida veebis Eesti laulu, peaksime olema võimelised korraldama ka digitaalsed ühiskatsed.

Muidugi saab alati öelda, et e-valimised on kaua aega järele proovitud ja pole kunagi kokku jooksnud. Aga umbusk jääb. Sestap tasub vaadata seda, mida ütles majandus- ja kommunikatsiooni asekantsleri kohalt lahkunud ja just IT-valdkonda kureerinud Luukas Ilves veidi aega tagasi intervjuus Postimehele.

Ilves tõi välja, et meie IT-arendused on olnud peamiselt projektipõhised ja teenused pole omavahel integreeritud ning puudub püsirahastus. «Minu üks suur eesmärk oli IT-juhtimise terviku loomine. Ministeeriumid pidid selgitama, kuidas nad oma teenuseid, andmeid, küberturvalisust juhtivad ning sellega tervikteenuseid toetavad. See on suur muutus, mille jõustumine võtab aega, ent näen, et see on edukalt käima läinud,» oli Ilves toona optimistlik (PM, 30.03).

Võibolla siis mitte nii edukalt, aga selge on, et kui riigi lähenemine IT-valdkonnale oleks terviklik, ei juhtuks sääraseid IT-apse nagu riigigümnaasiumide ühiskatsete vussiminek. Kui me suudame korraldada e-valimisi või valida veebis Eesti laulu, peaksime olema võimelised korraldama ka digitaalsed ühiskatsed.

Enne läheb päike looja, kui jõuaksime lõpule nimekirjaga maailma meedias ilmunud positiivsetest lugudest Eestist kui edukast e-riigist. Kuid ligemale 4000 õpilast see nimekiri ei rõõmusta, tiiger enam ei hüppa, vaid imetleb end peeglist.