Raivo Vare ⟩ Neli mõtet, kuidas Vene sõjamasin rööbastelt lasta

Ukraina droonid on rünnanud Vene naftahoidlat Kurski piirkonnas. Foto: HANDOUT/AFP/Scanpix

Vene sõjamasin elab ikka suuresti nafta ekspordist, mille piiramine võiks olla maailmale tähtsam kui seni, leiab vaatleja Raivo Vare.

Meedias räägitakse Ukrainas toimuva sõjaga seoses palju puhtalt sõjalistest, aga ka humanitaarsetest ja väga palju välispoliitilistest aspektidest. Vähem aga on tõsiselt võetavat teavet sellest, kaua Venemaa seda sõda tegelikult pidada mitte ainult ei soovi, vaid ka suudab, arvestades majanduslikke tõsiasju. Isegi värskete Ukraina rünnakute valguses Vene naftatöötlemistehastele tuleb vastukäivat informatsiooni mitte ainult väärtuspõhisest välispoliitikast mitte hoolivatest juhtivate liitlaste näpuviibutustest Kiievile, vaid ka nende rünnakute reaalsest mõjust naftaturgudele, Venemaa sissetulekutele ja kütuste kasutamisvõimalustele, sh sõja otstarbel.

Analüütikud on juba ammu toonud esile korrelatsiooni Venemaa ja enne veel N Liidu nafta ja muu, eelkõige toorme eksporditulu ning riigi sõjaliste avantüüride vahel. Üldine reegel on, et mida rohkem eksporditulu, seda agressiivsem NL/Venemaa on olnud. Seega, nafta ja sellest tehtu kui kõige suurema ekspordiartikli saatusest oleneb Venemaa soov ja võimekus üksjagu. Elik põhimõtteliselt on nafta eksporditulu või ka selle töötlemiskoguste vähendamine potentsiaalselt Venemaa agressiivsust pärssiva iseloomuga. Kuid seejuures tuleb arvestada veel mõnda momenti.