Päevatoimetaja:
Mart Raudsaar

ERKKI KOORT Pühasõdalaste esindus riigikogu vastas (5)

Copy
Venemaal on õigeusu kirik olnud alati valitseja teenistuses ning võimu teostamisega tihedalt seotud. Patriarh Kirill Venemaa presidendi Vladimir Putiniga möödunud kuul Moskvas.
Venemaal on õigeusu kirik olnud alati valitseja teenistuses ning võimu teostamisega tihedalt seotud. Patriarh Kirill Venemaa presidendi Vladimir Putiniga möödunud kuul Moskvas. Foto: Gavriil Grigorov / Sputnik / Kreml / AP / Scanpix

Venemaa riigivõim ning õigeusu kirik on ajalooliselt olnud väga seotud. Nüüd on Venemaa patriarh kuulutanud välja püha sõja Lääne suhtes, pidades seda küll Ukrainas, kirjutab Postimehe ja Sisekaitseakadeemia julgeolekuekspert Erkki Koort.

27. märtsil 2024 toimus ülemaailmne vene rahvakogu, millel kuulutati välja püha sõda dekadentliku lääne vastu. Pole kahtlustki, et see mõiste hõlmab ka Eestit. 

Selle kogu otsuste järgi ei ole olemas Ukrainat ega tegelikult ka Valgevenet. On üks Vene, mis koosneb valge-, väike- ja suurvenelastest, mõistagi viimaste juhtimisel. Praegust püha sõdagi ei peeta mitte Ukrainas, vaid Edela-Venemaal.

Tagasi üles