VIDEO ⟩ Välis-Eesti ajalehe Vaba Eesti Sõna 75 aastat

Vaba Eesti Sõna toimetus 1960. aastail. Vasakul taga nurgas seisab 1903. aastal Puiatus sündinud Harald Raudsepp (1909-1995), kes ülikoolis õppis matemaatikat, alustas oma ajakirjanikutööd muide Postimehes - Valga kontoris! -, jätkas 1928. aastal Üliõpilaslehes, Vaba Sõnas 1934. aastal, Uus Eestis 1936. aastal, Rahva Hääles 1940. aastal, edasi Geislingeni DP laagris ajalehe Eesti Post peatoimetaja ja aastast 1950 kuni surmani 1995 Vaba Eesti Sõna toimetaja. Foto: Erakogu

Kutsume New Yorgis ilmuva eesti ajalehe Vaba Eesti Sõna 75 ilmumise aastat tähistama. Ajaleht Vaba Eesti Sõna alustas ilmumist aastal 1949. 11. juunil. Selle esimesel leheküljel oli info maailmale: «Suurküüditamine Eestis. Jälle veerevad rongitäied eestlastega Siberi poole». Postimehe abil on võimalus YouTube’i vahendusel jälgida Eesti aja järgi alates kl 21 Vaba Sõna üle peetavat arutelu New Yorgis.

Nädalaleht Vaba Eesti Sõna on olnud üks pagulusse põgenenud eestlasi ühendav ajaleht. Praegu on oluline ühele pildile kokku panna Eesti ühiskonna ja kultuuri 20. sajandi II poole mõlemad suunad – kodueestikultuur ja väliseestikultuur. Oluline on nädalalehe Vaba Eesti Sõna kantud vaba vaimsus Eesti pärandiga liita. Kuidas kandis paguluseestlus vaba ühiskonna mõtet ja vaimsust ajal, kui Eesti NSVs valitses võõra sovetivõimu surve ja tsensuur?

Reedel, 5. aprillil on võimalus Postimehe abil kuulata Vaba Eesti Sõna lugu, kuulata toimetajate ja autorite mõtteid. Arutame, mis on see, mida on kandnud vabas maailmas ilmunud Vaba Eesti Sõna, ja paguluseesti ajakirjandus üldisemalt. Liitkem ajalehe Vaba Eesti Sõna kantud vaba vaimsus Eesti pärandiga.

Programm (kohaliku aja järgi)

kell 14.00 - 15.45

Vaba Eesti Sõna 75: kunst siduda minevikku ja tulevikku

Eric Suuberg, Vaba Eesti Sõna juhatuse esimees: Tervitus

Tarmo Punnik, konsul: Eesti Vabariik eksiilis ja ajakirjanduse rollid

Epp Remmel: Millest kirjutab Vaba Eesti Sõna - domineerivad teemad, vaatepunktid

Aime Andra, toimetaja 1950ndatest- 1990ndateni: Vaba Eesti Sõna toimetusest ja igapäevasest toimetamisest

Airi Vaga, toimetaja 1987 - 2000ndateni: Vaba Eesti Sõna ideaalide ilm ja igapäevatöö

Jüri Estam, kolumnist: Eestlaste pagulusse ajamise tagajärjed: ühiskonda sobitumise keerukus ja paguluseesti ajakirjanduse rollid

Aire Salmre, PhD: Mõtteid Vaba Eesti Sõna pürgimustest -- aastakümnete tagant? Kuidas pürgimusi toetada - laiendada aktiivi ja kolleegiumi?

Raul Pettai, PhD: Vaba Eesti Sõna pagulus-Eesti teadlaste koondajana

Marju Rink Abel, ERKÜ juht: Vaba Eesti Sõna eesti keele hoidja ja õpetajana - mu ema Hildegard Rink keelehoidjana

Leelo Linask, Väike Eesti Sõna toimetaja: Väike Eesti Sõna kui Vaba Eesti Sõna eeltakt: kuidas on muutunud/ ei ole muutunud noorte eluilm? Mida noored ootavad?

Maarja Lõhmus, PhD: vaade Eesti pagulus-ajakirjandusele 20. sajandi II poolel

Karl Grabbi: Meie ootused eestlastena on, et ajaleht oleks kultuurikandja ja ilmuks ikka ka paberil

Maia Linask ERKÜ ja Vaba Eesti Sõna strateegiakomitee:

Mis on SEE, mida kannab Eesti kirjandus, ajakirjandus ja Vaba Eesti Sõna, mida me kõik vajame?

15.45 - 16.40 vestlusring:

Vaba Eesti Sõna 20.sajandi vaba ühiskonna mõtte hoidja ja ajakirjandus kui ameerikaeestlaste ühendaja

Kärt Ulman, Aime Andra, Karl Grabbi, Leelo Linask

16.40 - 16.50 Aime Andra kui eluaegse Vaba Eesti Sõna toimetuse töötaja tänamine