Möödunud aastal nägi esialgsetel andmetel Eestis ilmavalgust 10 721 last, mis on madalaim näitaja alates Eesti statistika algusest 1919. aastal, lüües kindlalt ka tunamullusest aastast pärit eelmist rekordit.
Ajavahemikus 2021–2023 on sündinud laste arv nõnda vähenenud 19 protsenti. Siinses artiklis katsume panna selle järsu languse ajaloolisse ja ruumilisse võrdlusesse, rääkida selle põhjustest ning samuti küsida, mil määral on tegemist sündide püsiva ärajäämise või lihtsalt edasilükkamisega.
Ühtse Eesti ala kohta käiv sündide arvu aegrida algab alles Eesti Vabariigi sünniga. Selles saja-aastases võrdluses on sündide arv aastast aastasse kõikunud üldjuhul pluss-miinus viie protsendi piires. Vaid sõjaaegse 1943. aasta ja 1990. aastate alguses oli kahanemine praegusest kiirem – viimase puhul on oluline ka venekeelse immigrantrahvastiku suur väljaränne sel ajajärgul. 2008. aastal alanud majandussurutise algul oli sündide arv stabiilne, suurem langus leidis aset 2011. aastal. Koroonapandeemia puhkemine ei toonud kaasa mingit vähenemist. See rõhutab viimaste aastate erilisust.
/nginx/o/2021/08/31/14036362t1h7daf.jpg)