/nginx/o/2024/01/22/15843197t1h4980.jpg)
Veel hiljaaegu lahterdati teadust «puhtaks» teaduseks, rakendusteaduseks ja õpetamiseks. Kuhu selline lahterdamine välja viib, seda näitab kõnekalt maailmakuulsa elektrokeemiku Richard Comptoni näide – teadlased töötasid välja suurepäraste omadustega anduri, kui see aga tööstuses tootmisse läks, siis tööstuslikult töötavat andurit ei saadud. Lõpuks selgus, et kuna hapetega töötamine on keerukas, siis otsustati anduris elektrolüüdina happelahuse asemel kasutada vett, kirjutab akadeemik ja Tartu ülikooli füüsikalise keemia professor Enn Lust.