ÜHTEKUULUVUSRAHA ⟩ Hollandi «Ida-Virumaal» läheb miljardiäri maavärinate tõttu kinni

Gaasi pumpamine Põhja-Hollandis Amsweeris. Energiahiiglased Shell ja Esso (praegu ExxonMobil) asutasid 1947. aastal ühisettevõtte, mida tuntakse akronüümi NAM järgi. 1959. aastal avastas NAM Groningeni maardla, mis on üks maailma suurimaid, kus hinnanguliselt oli 2800 miljardi kuupmeetri jagu maagaasi. Foto: PETER DEJONG/AP/Scanpix

Põhja-Hollandis Groningeni provintsis asuv Euroopa suurim maagaasiväli suletakse täielikult, kuna gaasipumpamine on põhjustanud regioonis vara ja inimesi laastavaid maavärinaid. «Groningeni elanike probleeme on 30 aastat ignoreeritud. Riik oli lihtsalt rahast motiveeritud,» ütles Henk Emmens, provintsi täitevvõimu esindaja.

Miks on Holland rikas heaoluriik? Vastus on lihtne: põhjus on maagaas. Riigi põhjaosas, 600 000 elanikuga Groningeni provintsis asub maagaasiväli, mis on ühtlasi suurim Euroopas. Maagaasi ja provintsi keskuses asuva Groningeni ülikooli pärast on ka piirkond peamiselt tuntud. Paralleele võib tõmmata ka Ida-Virumaaga, kus põlevkivitööstus on hääbumas.

Gaasi hakati pumpama 1963. aastal ja 60 aastaga on provintsis seda välja pumbatud 2246 miljardit kuupmeetrit, millest riik on kasu saanud vähemalt 363 miljardit eurot. Samuti on kõvasti raha teeninud fossiilsete kütuste gigandid Shell ja ExxonMobil, mille tütarfirma NAM gaasivälju ja maagaasi pumpamist korraldab. Gaasist saadud tuludest on piirkonda jäänud vaid protsent või kaks.