AJALUGU ⟩ Walter Schellenbergi memuaarid

Natsid okupeeritud Norra pealinnas Oslos 1941. aasta septembri alguses saksa sõdurite surnuaial, tagareas Walter Schellenberg. Foto: Wikimedia Commons

Natsliku Saksamaa julgeoleku peaameti (RSHA) välisluureteenistuse ülem ning 1944. aasta suvest ka Saksa relvajõudude sõjalise luure ja vastuluure ülem SS-Brigadeführer ja Relva-SSi kindralmajor Walter Schellenberg suri 31. märtsil 1952 Torinos. Elas 1950. aastate algul tagasihoidlikult ja temaga elu lõpuajal kohtunud ajakirjaniku Klaus Harpprechti hinnangul oli solvunud, et isegi Itaalia politsei tema vastu mingit huvi ei viitsi tunda. Vaid aasta varem uskus ta oma kogenud silmaga nägevat arvukaid Inglise või Prantsuse agente kohapeal tema igapäevaseid töid-tegemisi jälgimas.

Schellenberg osales Nürnbergi suurprotsessis tunnistajana. Kohus tema enda üle algas jaanuaris 1948, talle mõisteti kuueaastane vanglakaristus. Selle algusajaks loeti juuni 1945, mil luurejuht kinni võeti. Schellenberg pääses vabadusse juunis 1951. Viibis seejärel lühikest aega Šveitsis, kust tal tuli võimude nõudel lahkuda.

Viimastel eluaastatel pani Schellenberg kirja üle 1000 lehekülge memuaare, mida Harpprecht toimetas ja ka täiendas arvukate vestluste põhjal. Tublisti lühendatud ja muudetud kujul ilmusid need mälestused sügisel 1953 ühes Müncheni ajakirjas, ent seal ei paljastatud memuaristi identiteeti. Siis jõudis mahukas, ent üsna korrastamata käsikiri Inglismaale. Kirjastus kutsus Harpprechti kohale ja viimane veendus nädalase tööga, et tegu on originaalmustandiga, mida tema täiendas 1951. aastal.