Juku-Kalle Raid ⟩ Tulgem mõistusele! Vene-nimeliste asutuste ümbernimetamine ei ole «tühistamine»

Juku-Kalle Raid Foto: arhiiv

Hoolimata sellest, et näiteks Vene kultuurikeskuse ja muuseumi ümbernimetamine on tekitanud pahameelt just eelkõige Kõlvartit toetavate venelaste seas, pole tegemist mingi «vene kultuuri tühistamisega,» leiab Juku-Kalle Raid. Venelasi saab käsitleda ühena kõigist meie vähemusrahvustest, mitte mingi eristaatusliku grupina. Ka Moskva patriarhaadi tegevus tuleb Eestis lõpetada.

12 aastat tagasi, kui Tallinnas toimetas linnapeana vägagi autoritaarse käekirjaga Edgar Savisaar, tegin toona koos Mart Nutiga – olime siis Tallinna volikogu liikmed – vestluses Savisaarega ettepaneku koristada ära nimetus «Vene kultuurikeskus» ja asendada see «Vähemusrahvaste kultuurikeskusega». Igati õiglane värk. Venelased pole Eestis ega ka Tallinnas sugugi ainus vähemusrahvus ning ilmselgelt nõukaaegsest mentaliteedist tulenev venelaste kui mingi «suurema venna» eelistamine muudele vähemusrahvustele tundus juba siis täiesti jabur. Mida Edolf selle peale ütles, võite isegi arvata. Ta soovitas meil vähem fantaseerida ning teatas üsna üheselt, et «jääb ära».

Kunagi loeti «suurt vene rahvast» kogu inimkonna sõbraks ning vene kultuuri vaat et maailmakultuuri ainukeseks tõeliseks alustalaks. See jama tuleb lõpetada.

Arusaadav. Savisaar oli eestlastest valijaskonnast end ise eemaldanud ja orienteerus varjamatult venekeelsele kildkonnale.

Sama liini jätkas ka äsja umbusaldusega oma meerikabinetist koju liibanud linnapea Mihhail Kõlvart.

Suurriigi mentaliteet ei ole Eesti asi

Vene mentaliteet – see suurriiklik – kestab aga siiani, üsna vähe on muutunud ajast, mil nõukogude viljastavates tingimustes loeti «suurt vene rahvast» kogu inimkonna sõbraks ning vene kultuuri vaat et maailmakultuuri ainukeseks tõeliseks alustalaks.

Muidugi on selline suhtumine täiesti lollakas, aga paraku on paljud venelased «eristaatusega» harjunud.

Ehedaks näiteks viimasel nädalal rahulolematus «sunniviisilise» eesti keelele ülemineku suhtes. Delfi portaalis ilmus seda tõendav Narva lastevanemate nutt ja hala: «Kuidas kaitsta lapsi, kes ei taha eesti keelt õppida, kes ei armasta seda keelt? Neile pannakse koolis kolmesid! Algklassi laps ei oska eesti keeles hästi lugeda ja õpetaja paneb talle kohe kolme,» kurdab üks lapsevanem. «Lapsed nutavad eesti keele tundides, lapsed kardavad eesti keelt – see ei ole normaalne!» lisab teine.

Tõepoolest, kui ikka «eesti keelt ei armasta», siis ei peaks ka õppima? Üsna tüüpiline vene suurriiklik suhtumine. Ehkki näiteks mujal Euroopas, kus elab hordide kaupa venelasi – olgu Saksamaal, Prantsusmaal, Soomes jne – selliseid karjatusi kuulda ei ole. Aga Baltikumi ja Ukrainat peavad need halajad justkui automaatseks «suure vene kultuuri osaks». Ja sellest jamast tuleb jagu saada.

Terrorit toetavad organisatsioonid tuleb lõpetada

Sama kehtib ka Vene kultuurikeskuse kohta. Ei ole mõtet ajada, et eestlased tahavad vene kultuuri «tühistada».

Ei taha.

Me tahame lõpuks ometi lihtsalt veneluse eelistatud seisuse ära lõpetada, milleks oleks juba ammu aeg olnud. Ka eestikeelne õpe kuulub selle täiesti normaalse arengu juurde. Venemaal ei lasta omas keeles õppida kasvõi fakultatiivses vormis pea ühelgi vähemusrahvusel, võtame näiteks oma põlistel maadel elavad soome-ugri rahvad. Isegi lisaainena võimaldatakse heal juhul üht oma keele tundi nädalas. Ning kuulata sel juhul küünilist kiunumist, et venelastele tehakse Eestis liiga, on lihtsalt absurdne. Meil on riigikeel. MOTT.

Me tahame lõpuks ometi lihtsalt veneluse eelistatud seisuse ära lõpetada, milleks oleks juba ammu aeg olnud.

Vene kultuurikeskuse ümbernimetamine ei tähenda kuidagi, et seal ei võiks toimuda venekeelsed kultuuriüritused. 4. aprillil näiteks toimus seal ansambli Akvarium kontsert.

Ja veel üks asi, mis ootab järjekorda nii Tallinnas kui ka Eestis laiemalt, on Moskva patriarhaadi Vene õigeusu kiriku tegevuse lõpetamine.

See kirik on kuulutanud välja «püha sõja» Ukraina vastu, selle asutuse patriarh õnnistab Vene armee relvi, et need võimalikult kiiresti ukrainlastest hakkliha teeks ja taolise urka olemasolu ei tohiks lubada ükski ennast demokraatlikuks pidav maailma riik. Nevski katedraali nime kandev sibulakuur Toompeal Eesti parlamendi vastas ei saa toimetada Moskva patriarhaadi kamandamisel.

Kas teha sinna muuseum-kontserdisaal või anda üle Eesti Apostliku Õigeusu Kiriku alluvusse, on lihtsalt valiku küsimus.