Marek Strandberg ⟩ Kari kliima kallal – mõnd neandertallast oleks ehk vaja?

Marek Strandberg. Foto: Tairo Lutter

Homo sapiens’id – need meie, need nüüdisinimesed – suutsid teised inimlased välja süüa mitte oma enneolematu tarkuse, vaid ikka enneolematu koostegutsemisvõime tõttu. Seda juba sadu tuhandeid aastaid tagasi. Suurte ajudega ja füüsiliselt tugevad neandertallased rändasid antropoloogilisse prügikasti, jättes omaaegsetest naudingutest ja uudishimudest meile tänaseni paari protsendi jagu tahumatu ilmega kooparahva geene. Aga nende rollini me jõuame.

Täna püütakse Euroopa Liidus kliimaprobleeme uue tööstusrevolutsiooni esile kutsumisega lahendada. See tekitab kõhedust ja kõhklusi. Kuidas ikka saab roheliseks nimetada asju, millel sellega mingit teaduslikku ega loogilistki seost pole. Võtame paljuräägitud metsateema. Euroopa Keskkonnaagentuuri hinnangul suudavad siinsed metsad siduda vaid kümme protsenti sellest CO₂ hulgast, mida siin tekitatakse. Seda on ligikaudu üheksa tonni igas sekundis. Kust tuleb see puude kasutamise mõte kõikvõimalike kemikaalide ja toidugi tootmiseks, kui me siin kohapeal oleme juba n-ö looduse ees võlas?

Igasugune teadus algab loendamisest, arvutamisest ja mõõtmisest.