OTT LUMI ⟩ Euroopat ootab paremäärmuslaste triumf. Mida tähendab see Eestile?

Euroopa Parlament. Foto: Frederick Florin

​Õige pea on Eestis käes Euroopa Parlamendi valimiste aeg ja sellele eelnev kampaania. Võiks veidi mõelda ette ja küsida, mis on nende valimiste eripära, kirjutab Ott Lumi.

Ilmselt on selleks senisest veelgi kaalukam sisepoliitiline rõhuasetus nii Euroopas kui ka Eestis. Euroopa tasandil on oluline mängumuutja paremradikaalide oluline tugevnemine. Parteipoliitiliselt toimub see kõik eeskätt vasaktsentristide ja roheliste arvelt. ECFRi jaanuaris avaldatud uuring prognoosis, et Euroopa-vastased populistid võidavad valimised tõenäoliselt üheksas liikmesriigis (Austria, Belgia, Tšehhi Vabariik, Prantsusmaa, Ungari, Itaalia, Madalmaad, Poola ja Slovakkia) ning tulevad teiseks või kolmandaks veel üheksas riigis (Bulgaaria, Eesti, Soome, Saksamaa, Läti, Portugal, Rumeenia, Hispaania ja Rootsi).

Nende prognooside kohaselt kuuluvad peaaegu pooled järgmise Euroopa Parlamendi kohtadest Euroopa Parlamendi liikmetele, kes ei kuulu kolme tsentristliku fraktsiooni ehk kristlike demokraatide, sotsiaaldemokraatide ja liberaalide sekka. Samas reaalse võimu mõttes see midagi dramaatilist veel ei tähenda, sest Euroopa paremäärmuslikud erakonnad on ühisrinne ainult paberi peal, oma tegelikkuses on nende ühtekuuluvus ja koostöövõime, vähemalt seni, olnud väga väike. Siiski pole välistatud kristlikest demokraatidest, et konservatiividest ja paremradikaalidest võib tekkida parempoolne koalitsioon, mis oleks esmakordne selline liit.