JUHTKIRI ⟩ Geriljagümnaasium?

Päeva karikatuur. Illustratsioon: Urmas Nemvalts

• Toila gümnaasium on olnud eestluse kants Ida-Virumaal.
• Eesti vajab ühtset riikliku lähenemist haridusele.
• Gümnaasiumiharidus Toilas omab laiemat tähendust.

Toila vallavolikogu otsuses lõpetada 2026. aastast Toilas gümnaasiumihariduse andmine tuleb näha vallavolinike suutmatust vaadata oma kodukohas ettepoole ning lisaks sellele ka riigi suutmatust täita oma ülesandeid eesti keele kaitsmisel.

Toila gümnaasium on olnud Ida-Virumaal üks eestluse kantse, kus on antud gümnaasiumiharidust eesti keeles. Gümnaasiumihariduse lõpetamise vastu on olnud kohalikud elanikud, kellest mõned kavatsevad vallavolikogu otsuse ka kohtusse kaevata.

Toilas gümnaasiumihariduse lõpetamine sarnaneb mitmes mõttes Metsküla koolis toimuvaga, kus samuti kohalikud elanikud olid vastu Lääneranna valla otsusele Metsküla kool sulgeda. Praegu nimetatakse valla otsust trotsivat ja edasi tegutsevat Metsküla kooli geriljakooliks. Kas on õhus võimalus, et hakkame Toila gümnaasiumi kutsuma tulevikus geriljagümnaasiumiks?

Raha ei haise – Toila vallavolikogu otsustas eelistada riigilt saadavat kuut miljonit eurot kaasaegse põhikooli ehitamiseks. Lähitulevik on helge, kuid Toila vallavolinikud võiksid mõelda ka tsipa kaugemale kui lähiaastad. Näiteks sellele, kes tahaks tulla tagasi oma koduvalda pärast seda, kui koduvald oli sulgenud tema ees gümnaasiumi uksed. Ka siin on küsimus rahas – mida vähem on kohalikus omavalitsuses inimesi, seda vähem laekub ju omavalitsuse eelarvesse raha.

Samal ajal tekitab Toilas gümnaasiumihariduse lõpetamine taas küsimuse, kes juhib meil hariduselu. Metsküla, Toila ja mitmed vene koolid Tallinnas näitavad paraku, et kohalik omavalitsus pole hariduselu parim korraldaja. Postimees on juba varem kirjutanud, et ühtne riiklik lähenemine haridusele oleks parim lahendus.

Praegu on kõik ikkagi lootusetult segamini. Ühelt poolt maksab riik Ida-Virumaa õpetajatele rohkem palka, teisest küljest paneb aga üks Ida-Virumaa omavalitsus kinni gümnaasiumi.

Sest praegu on kõik ikkagi lootusetult segamini. Ühelt poolt maksab riik Ida-Virumaa õpetajatele rohkem palka, teisest küljest paneb aga üks Ida-Virumaa omavalitsus kinni gümnaasiumi. Sellest omakorda näib lõikavat kasu Kohtla-Järve gümnaasium, mis on hakanud end juba Toilas reklaamima, nagu võisime lugeda Postimehest. Kogu selle segaduse tõttu kannatavad aga kooliõpilased, kel oleks ikkagi lihtsam jätkata oma haridusteed koduses gümnaasiumis.

Lisaks ei asu Toila mingis suvalises Eestimaa kohas, vaid Ida-Virumaal, kus eesti keelega seotud küsimused on pärast Ukraina täiemahulise sõja puhkemist veelgi teravamalt esile kerkinud. Mitte keegi teine maailmas peale Eesti riigi ei hakka eesti keelt kaitsma. Õigemini, Eesti riigi olemasolu üheks mõtteks ongi eesti keele, kultuuri ja eesti meele edasikestmise tagamine. Gümnaasiumihariduse andmine Toilas on osa sellest ülesandest. Seega ei tohiks teha nägu, nagu oleks Toilas tegemist puhtalt munitsipaalküsimusega. Ei, see küsimus on laiem ja puudutab meid kõiki.

Raskused eestikeelse haridusega tõstatavad taas kord küsimuse, mida hakata peale Vene kodanike valimisõigusega kohalikel valimistel. On ju Vene kodanikud osa nendest, kes valivad vallavolikogusid. Mõned neist teevad hariduselus mitte nii väga eestimeelseid otsuseid.