Toila gümnaasium on olnud Ida-Virumaal üks eestluse kantse, kus on antud gümnaasiumiharidust eesti keeles. Gümnaasiumihariduse lõpetamise vastu on olnud kohalikud elanikud, kellest mõned kavatsevad vallavolikogu otsuse ka kohtusse kaevata.
Toilas gümnaasiumihariduse lõpetamine sarnaneb mitmes mõttes Metsküla koolis toimuvaga, kus samuti kohalikud elanikud olid vastu Lääneranna valla otsusele Metsküla kool sulgeda. Praegu nimetatakse valla otsust trotsivat ja edasi tegutsevat Metsküla kooli geriljakooliks. Kas on õhus võimalus, et hakkame Toila gümnaasiumi kutsuma tulevikus geriljagümnaasiumiks?
Raha ei haise – Toila vallavolikogu otsustas eelistada riigilt saadavat kuut miljonit eurot kaasaegse põhikooli ehitamiseks. Lähitulevik on helge, kuid Toila vallavolinikud võiksid mõelda ka tsipa kaugemale kui lähiaastad. Näiteks sellele, kes tahaks tulla tagasi oma koduvalda pärast seda, kui koduvald oli sulgenud tema ees gümnaasiumi uksed. Ka siin on küsimus rahas – mida vähem on kohalikus omavalitsuses inimesi, seda vähem laekub ju omavalitsuse eelarvesse raha.
Samal ajal tekitab Toilas gümnaasiumihariduse lõpetamine taas küsimuse, kes juhib meil hariduselu. Metsküla, Toila ja mitmed vene koolid Tallinnas näitavad paraku, et kohalik omavalitsus pole hariduselu parim korraldaja. Postimees on juba varem kirjutanud, et ühtne riiklik lähenemine haridusele oleks parim lahendus.
Praegu on kõik ikkagi lootusetult segamini. Ühelt poolt maksab riik Ida-Virumaa õpetajatele rohkem palka, teisest küljest paneb aga üks Ida-Virumaa omavalitsus kinni gümnaasiumi.