Tallinna uue koalitsiooni läbirääkimistel tuleb Isamaa nõudel kõne alla ka Venemaa ja Valgevene kodanike valimisõiguse peatamine.
Jah, tegelikult ei peaks see olema üldse nende läbirääkimiste teema. Ei, mitte sellepärast, et see pole midagi, mis oleks kohaliku omavalitsuse pädevuses – kuigi ka see peab paika, Tallinna linnavalitsusel pole siin midagi otsustada. Hoopis sellepärast, et see peaks olema ammuilma lahendatud. Ja lahendatud peaks see olema nende Tallinna tulevase koalitsiooni kolme osalise, Reformierakonna, sotside ja Eesti 200 poolt, kes moodustavad ka Toompeal valitsuse.
Nimelt on nende kolme erakonna koalitsioonilepingus kirjas punkt: «Töötame koostöös riigiõiguse ekspertidega välja õigusliku raamistiku Vene Föderatsiooni ja Valgevene kodanike valimisõiguse peatamiseks kohalike omavalitsuste valimistel ilma põhiseadust muutmata.»
See, kuidas valimisõiguse peatamine peaks juriidiliselt välja nägema, kas selleks on vaja muuta põhiseadust või mitte, pole küsimus. Täiesti selge on, et see tuleb ära teha. Elame praegu olukorras, kus vaenulike riikide kodanikud saavad otsustada selle üle, kes juhivad meie kohalikke omavalitsusi. Kohalike omavalitsuste valimisel osalemine pole inimõigus.
Elame praegu olukorras, kus vaenulike riikide kodanikud saavad otsustada selle üle, kes juhivad meie kohalikke omavalitsusi.
See muudatus tähendaks ka olulist võimu ümberjagamist kohalikes omavalitsustes. Eestis on umbes 85 000 Venemaa kodanikku, Valgevene kodanikke on 3000. Kui jätta nad õiguseta osaleda kohalike omavalitsuste valimistel, kaoks hoobilt üks peamisi jõude, mis on hoidnud Keskerakonda peaaegu viimased kaks aastakümmet Tallinnas võimul. Suured muutused toimuksid ka Ida-Virumaal.