VANDEADVOKAAT TRIINU JÄRVISTE ⟩ Hinnasõjas surma ei saa!

Toidukaupade hinnad Selveris peale käibemaksu tõusu. Foto: Madis Veltman

Kumb on olulisem, kas kodumaise tööstuse püsima jäämine või iga hinnaga vaba konkurentsi (ja võimalikult madala hinna) tagamine, küsib TGS Balticu vandeadvokaat Triinu Järviste ja arutleb, kas hinnasõda on konkurentsiõiguslikult üldse võimalik takistada ja miks seda tegema peaks.

Hinnasõjaks võiks nimetada olukorda, kus konkurendid ei ole omavahel otseselt hinna regulatsioonis kokku leppinud, kuid turu dünaamika viib selleni, et mitu konkurenti alandavad üksteise võidu hindu. Hinnasõjast on Eesti kontekstis räägitud näiteks toiduainete tööstuses, aga ka kütuse hindadega seoses.

Hinnasõda vähendab tarbijate ostukulusid ja suurendab seeläbi tarbijate ostujõudu – selliselt aitab hinnasõda – ennekõike just põhiliste toiduainete vallas nagu nt piim ja leib – kaasa ka Eesti inimeste toimetuleku(võime)le. Hinnasõda on ettevõtjate jaoks mõneti ka meeldetuletus ütlusest kel janu, sel jalad: hinnasõda sunnib ettevõtjaid olema nupukamad ja leidma innovatiivsemaid viise hinnasõjas ellujäämiseks. Selliselt suurendab hinnasõda konkurentsi kvaliteedi, tootearenduse ja efektiivsuse asjus.