Hinnasõjaks võiks nimetada olukorda, kus konkurendid ei ole omavahel otseselt hinna regulatsioonis kokku leppinud, kuid turu dünaamika viib selleni, et mitu konkurenti alandavad üksteise võidu hindu. Hinnasõjast on Eesti kontekstis räägitud näiteks toiduainete tööstuses, aga ka kütuse hindadega seoses.
Hinnasõda vähendab tarbijate ostukulusid ja suurendab seeläbi tarbijate ostujõudu – selliselt aitab hinnasõda – ennekõike just põhiliste toiduainete vallas nagu nt piim ja leib – kaasa ka Eesti inimeste toimetuleku(võime)le. Hinnasõda on ettevõtjate jaoks mõneti ka meeldetuletus ütlusest kel janu, sel jalad: hinnasõda sunnib ettevõtjaid olema nupukamad ja leidma innovatiivsemaid viise hinnasõjas ellujäämiseks. Selliselt suurendab hinnasõda konkurentsi kvaliteedi, tootearenduse ja efektiivsuse asjus.