REIN MUNTER ⟩ Oleme aastal 2024 jõudnud Nikita Hruštšovi unistuse täitumiseni

Rein Munter Foto: TalTech

Vesi mõjutab üha enam meie tervist. Lugedes viimaseid, 2023–2024 ilmunud teadusartikleid joogivees tuvastatud keemiliste lisandite kohta, tundub, et oleme siin ilmas jõudnud Hruštšovi suure unistuse, kogu rahvamajanduse kemiseerimise, täitumiseni, kirjutab Rein Munter, Taltechi emeriitprofessor.

Vanade, juba 1930–40ndatest tuntud kemikaalide nagu PFAS (polü-ja perfluoreeritud ühendid) kõrval tuvastatakse vees üha uusi ravimeid ja nende metaboliite, narkootikume, pestitsiide, detergente, hormoone jt. Kahjuks on ka selgunud, et selle «saavutusega» kaasnevad mitmed ettenägematud tervisemõjud.

Hea uudis on, et tervisele ohtlike kemikaalide tootmismaht on langustrendis ning jõudis 190 miljoni tonniga miinimumini 2022. aastal. Tootmise maksimum 241 miljoni tonniga oli 2007. aastal. Halb iroonia on aga selles, et plastide tootmine maailmas saavutas 400 miljoni tonniga 2022. aastal hoopis maksimumi. Siinjuures on oluline meeles pidada, et plastide tootmine kasutab plastifikaatoritena mitmeid kemikaale (tuntumad on tsitraadid, bensoaadid, ortoftalaadid tereftalaadid jt).